Delis Palestiinas: Kaks ja pool nädalat

Olengi juba pea kolm nädalat Palestiinas olnud. Aeg on läinud nii kiiresti. Kohati mulle ei jõua kohale, et ma elangi nüüd siin. Blogisse pole väga jõudnud. Peaksin seda tihemini tegema, sest muidu kipub meelest minema, mis ma teinud olen. Aga ma üritan praegusel reedesel lebopäeval midagi kirja panna (Edit: siis ei jõudnud lõpuni, aga üritan nüüd uuesti, 20.09)

Esimesel nädalal tutvusin tööga, mida hakkan tantsukoolis tegema. Nagu ma aru olen saanud, on mul seal selline administratiivne roll, st. aitan luua korda failides, tegelen avaldustega ja lapsevanematega. Olen olemas. Samuti pildistan, filmin balletitunde ning sisustan ka laste aega kui nad pärast tunde kauemaks jäävad.

Tutvusin ka lastega, kellele hakkan inglise keelt õpetama. Teen seda jalgpallitüdrukutele-ja poistele kaks korda nädalas. Mul ei ole mingisugust ranget kava, mida jälgin, eesmärk ongi pigem nende keelelist oskust arendada lõbusate ja ka harivate, loovate tegevuste kaudu. Lapsed olid hästi armsad ja ma arvan, et mul saab nendega tore olema.( Edit: Esimene tund oli ära, väga tore oli, aga ainult inglisekeelset tundi on pisut raske läbi viia, aga eks see ole mõistetav ka)

Samuti käisin üks õhtu Ramallas ringi jalutamas koos balletiõpetajaga ning käisime külas ka tantsukooli direktori sõpradel. Kõik on hästi soojad ja südamlikud inimesed, keda kohanud olen. Laupäeval käisime ka siinses Türgi saunas. Alguses oli natukene piinlik, sest naised, kes Türgi sauna eesruumis istusid, mõtlesid, et ma tervitasin neid ”Shalom”, kuigi tegelikult ütlesin ”Hello” ja ehmusid korraks, aga pärast naersime juba selle eksituse üle. Eks need awkward momendid saadavad mind ikka läbi elu. 🙂

Ma arvan, et üldiselt võibki öelda, et esimene nädal möödus suuresti kohanemise all. Oli küll hetki, mil mul tekkis mingisugune koduigatsus, aga see kadus kiiresti.

Teisel nädalal aga oli siin selline püha nagu Eid, mis tähendas, et terve nädal oli vaikne, paljud poed suletud ning inimesed veetsid aega koos peredega. Ka mina kasutasin seda ära, sest inglise keele tunde mul sellel nädalal polnud ja ka tantsukoolis oli väga vaikne.  Teisipäeval käisime Nabluses, mis on Ramallast u. tunni aja kaugusel. Plaanisime küll Jeruusalemma minna, aga kuna ainuke buss, mis sel varajasel hommikul bussijaamas ootas, oli minemas Nablusesse, hüppasime selle peale.  Muidugi oli ka Nabluses täiesti vaikne, poed kinni, kuid see oli mõnus. Hea oli jalutada ja lihtsalt sisse võtta kõike ümbritsevat. Läksime ka mäkke, kust avanes imeline vaade. Seal proovisin esimest korda siinset vesipiipu (maksis 15 šeeklit, ehk umbes 3,70) ning jõime muidugi araabia kohvi. Hästi rahulik ja chill oli.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga