Delis Palestiinas: Palju sööki

Hei!

Jätkame siis sellega, mis vahepeal toimunud on. Ütlen ausalt, et 17-23.oktoobri nädalat ma väga ei mäleta. Oli tavaline ja vaikne. 22. oktoobril käisid jalgpallitüdrukud Orientis külas ja tantsisime, sõime, laulsime karaoket ja vaatasime natukene filmi. Pühapäeval käisin kinos jälle, muide, siin maksab kinopilet 30 Sheeklit, nii et ei ole väga odav lõbu. Saalid on enamasti suhteliselt tühjad. Olen ka paaris Dabkeh (Palestiina traditsiooniline tants) tunnis käinud ja see kiire jalatöö on natukene keeruline mulle, aga ülimalt võimas on küll.

Jõuame siis möödunud nädalasse. Pühapäeval (23.okt), läksin natukene varem Durasse, et osaleda söömingul? Ashrafi perega (jalgpallitreener, üks neist, kelle kaudu Dura külasse jalgpallilaste juurde sattusin). Laual oli kõike head ja paremat ja ma pugisin enne tundi korralikult kõhu täis. Siin on pered suured ja seda on tore vaadata. Mina oma ühe cousiniga saan siin pigem üllatunud pilke. Samal õhtul nägin ka pidustust paar maja minu tundide toimumise kohast eemal. Nimelt pääses üks noormees pärast kahte aastat vangist välja ja selle auks oli tehtud suur pidu, st. terve küla oli oodatud sööma. Ka Iisraeli droon jälgis taevast, mis toimub.

DELIS vabatahtlik autodoos

Delis vabatahtlik autodoos1
Sellest nädalast otsustasime, et hakkan ka kolmapäeva hommikuti Dura koolis käima, just kunstiõpetuse tundides. Leidsin õpetajaga väga hea kontakti, kuna talle meeldib ka väga taaskasutus. Ta muidugi väga inglise keelt ei oska, kuid kuidagi saame ikka üksteisest aru ning ta ise on ka rõõmus, et tal põhjust inglise keelt praktiseerida. Idee on selles, et teeme koos tema ja lastega erinevat taaskasutust ja mina teen seda lastega inglise keeles, et arendada nende suhtlemist läbi käelise tegevuse. Need paar tundi, kus käisin, toimisid küll, lapsed rääkisid minuga inglise keeles ja üritasid leida sõnu, millega ennast väljendada. Otustasime, et sel nädalal teeme vaipa kartulikotist ja lõngast. Kolmapäeval sattusin koolis ka inglise keele supervisori otsa, kes uuris minult, et miks laste rääkimisoskus nii kehv on ja arvas, et inglise keele õpetajad peaksid ikka koolis kogu aeg inglise keeles rääkima, ka vahetundides. Oh well. Õhtul läksin kontserdile, mis oli korraldatud vähihaigete toetamiseks ja oli tegelikult kestnud juba terve päeva. Seal esines Trio de Joubran, Maher tantsis ja oli palju teisi esinejaid. Täis saal ja vinge üritus.

Nädalavahetusel võtsime sõbrannaga ette getaway Sebastiasse, mis on väike külakene Nabluse lähedal. Tõsiselt ilus oli. Ööbisime külalistemajas, mille omanik oli väga lahke ja rõõmsameelne. Vaatasime päikeseloojangut, nägime varemeid, nautisime, sõime maqlubet ja jalutasime ringi ja mängisime PALJU kaarte (siinset ülipoppi mängu HANDS), jõime palju teed ja kohvi, käisime 9 kilomeetrisel matkal ülikõrge mäe otsa, kust avanes vaade Nablusele, sõime, sõime, sõime, saime küüdi matkalt tagasi Sebastiasse kuttidega, kes arvasid, et me võiksime nendega abielluda, et nad viisa saaksid Euroopasse.

DELIS vabatahtlik midagivana

DELIS vabatahtlik vaade

DELIS vabatahtlik vaade2

DELIS vabatahtlik vaade3

Delis vabatahtlik kaardid

Delis vabatahtlik p2ikeseloojandg

DELIS vabatahtlik loojang

DELIS vabatahtlik food

deliseating

Mõned mu pereliikmed on uurinud, et kas ma olen siin alla ka võtnud. Ma arvan, et pigem mitte. Siinsed toidud maitsevad mulle väga ja ma jään neid raudselt igatsema!!

Mul on nii palju videomaterjali kogunenud, et ma ei kujuta ette ka, millal valmib üks korralik video minu toimetustest siin, let’s hope for the best, et millalgi see tuleb.

Kuu aega veel ja siis koju! (ausalt öeldes, oktoobrit nagu polekski olnud, nii kiirelt on aeg läinud)

Vabatahtlike lähetamise projekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

arengukoostoo_est_rgb_vaike

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga