Kätlin: Naudin elu

Ma täiega unustasin jagada emotsioone – eelmine nädal õpetas sõbranna mulle dabkat. Dabka on nö Palestiina rahvatants. Kaerajaanist on see paar raskusastet kõrgemal, aga seda tantsitakse nii pulmades kui ka suurtel lavadel. Suurem osa ajast tuleb parema jala peal hüpata, ei imesta et väga paljudel dabkatantsijatel on parem põlv veidi nihu. Kui väga tahta annaks seda house’iga miksida.

Ma käisin ka Türgi saunas mõnulemas. Kuidas see välja näeb? Tsillid aurusaunas mingi aeg, hüppad külma basseinikesse, mõnuled veel aurusaunas, lased endale täieliku kehakoorimise teha, ronid uuesti aurusauna võibolla saad ka mingi massaži vahepeal, lamad kuumadel kividel, ronid aurusauna, hüppad basseinikesse ja siis kordad protseduuri nii kaua kui mahti. Massaži ja kehakoorimist tehakse küll vaid korra. Sinna tuleks vaid ette helistada ja oma tulekust teavitada: Al-Bireh Türgi sauna number: 022428281. Mul oli küll jaksu seal vaid 2 tundi mõnuleda – mõned veedavad seal terve päeva vahel. Puhas tunne on küll.

Laupäeval käisime Wadi Qeltis matkamas, mis asus natuke enne Jerichot – pigem palav piirkond. Wadi tähendab araabia keeles orgu. Selles konkreeteses orus oli Püha George klooster, kuhu naistel oli lubatud siseneda vaid seelikutes. Sobivat riietust kirjeldav silt oli muidugi täpselt kiriku ukse ees mäe tipus. Juhul kui sa ei ole sobivalt riides saad mõnuga pool tundi tagasi kõmbida. Klooster kloostriks, mina olin täiega vaimustuses värske veel allikatest, mis oru põhjas olid. Selle kuumuse juures on see nagu unistuste oaas, kuhu tapva päikse eest peituda. Vesi saab selles kontekstis täiesti uue tähenduse.

Pühapäeval-esmaspäeval õnnestus ära käia ka Haifas. See on üks neid kohti, mida kohalikud ise üheks ilusamaiks Palestiinas peavad. Ilus on see küll, aga kuna ma olin nii palju sellest kuulnud ootasin midagi enamat. Pluss kohalikele meeldib see tõenäoliselt ka seetõttu, et seal on päris suur araablaste linnaosa. Kui kõht hüüab falafeli järele, siis seda ka kuskilt leiab.

Eile käisin ka stand-up comedyt vaatamas. Naljamehed olid enamjaolt ameerika palestiinlased ning päris palju nalju võrdlesid palestiina ja ameerika traditsioone. Tehti ka päris häid okupatsiooniteemalisi nalju. Näiteks araablased on tuntud selle poolest, et külas käies ei lähe nad kunagi lihtsalt ära. Kõigepealt nad hakkavad lahkuma – see on protsess mis võib kuskil 45 minutit võtta. Palestiinlastega sama lugu, 70 aastat tagasi iisraellased andsid märku, et nad võiks ära minna ja nad endiselt hakkavad lahkuma. Nõukogude aja kohta on veidi toredam nalju teha, sest see on läbi…..

P.S. Koolitus läks hästi, võibolla teen mõne klassi veel.

 

Kätlin-24.08.16-vesi

Kätlin-24.08.16-tants

Kätlin-24.08.16-eesliseljas

Vabatahtlike lähetamise projekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

arengukoostoo_est_rgb_vaike

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga