Kätlin Palestiinas: Elust ja olust

Mõned laused inimeste kohta, kellega olen tutvunud.

Suzu, kes arvab, et mu juuksed on nagu macarona. Ta on 6-ne.
Danielle, itaallane, kellel on palestiina naine ja mängib/õpetab siin tšellot. Kui viitsib. Ja kuna ta hetkel ei tööta olen teda ainult pilves olekus näinud. Tutvustas Ramallah’ile mingit ekstrakummalist kaardimängu (burano või burako vms), mis Itaalias pidi megapopp olema ja nüüd on siin ka.
Assal, tudeng Berzeit ülikoolist, kes väitis, et igat palestiina naist on ahistatud või jälitatud. Ja on veendunud, et kui tänaval kõnniks ükssarvik, siis jõllitatakse ikkagi mind rohkem. (Endal sellist tunnet pole, aga ma olen ka parandamatu optimist).
Karmel, kes on 8 ja on elanud pool oma elust Belgias, aga ta pole täpselt kindel millal see juhtus.

Eks mul on Euroopas ka sõpru, kes paastuvad ramadani ajal, aga see kui terve linn või piirkond paastub mõjutab seda kohaliku eluolu päris huvitavalt. Liiklus on näiteks poole kaheksa paiku täis näljaseid inimesi, kes tahavad sööma jõuda kuhugi.
19-21 on tänavatel vaikus, sest rahvas mugib nagu oleks viimnepäev käes. Nad on ka päev otsa paastunud, eks neil ole kõhud tühjad. Pärast lällatakse ringi :). Muidu on Ramadan uimane periood. Ja üldse hetkel, mul ramadaniga seoses kahtlased emotsioonid. Olenevalt perest paastuvad ka lapsed näiteks alates 6-aastasest. Kujuta nüüd ette, et sul on see näljane laps suvekoolis ja 5-sed lapsed panevad rõõmsalt näost leiba oliiviõliga näost sisse. Paastuvad lapsekesd on juba 12st suht uimased. Täiskasvanutega sama – mida hilisem kell (enne päikseloojangut), seda segasemad inimesed. Üks päev sattus selline, et ei söönud päev otsa ja siis kutsuti mind iftar’ile (SÖÖMA). Ja ei ole üldse mõnna magada või hommikul üles saada, kui hilja õhtul niiviisi pugida. Kui ma peaks kunagi tahtma ise paastuda, siis ma teeks seda vist kuidagi teistmoodi.

Lastest ja suvekoolist veidi.
Osad lapsed paastuvad, siis on veidi naljakas, et mina ei paastu… Suhteliselt imelik täiskasvanu. Mulle on jäänud mulje, et nende jaoks on paastumine osa suureks saamisest. Päris pisikesed ju ei paastu, järelikult on nemad juba suuremad. Kuigi nad natuke vahel petavad ikka. Lisaks väide, et sa ei kuulu ühtegi religiooni võib neil kupli all asjad päris segi pöörata. No muidugi on nende meelest maailmas 3 tüüpi inimesi : juudid, moslemid ja kristlased.
Kuidas on õpetamisega läbi keelebarjääri? Nooo, kui need marakratid ei viitsi midagi enam teha, siis on neil lihtne teha nägu, et nad ei saa minust üldse aru. Moraali väga neile lugeda ei anna. Ma pean keerulisemaks 5-8 aastastele ühiste tegevuste väljamõtlemist – 5stega väga võistlusmänge ei ole hea teha (solvuvad hirmsasti kui kaotavad) samas 8-aastased tahaks juba natuke keerulisemaid asju teha. Ja vahel 8-sed ei taha nõmedate 5-aastastega mängida. Aga ükspäev mängisime näiteks pool päeva veesõda…… Kasulikke asju oleme ka teinud. (aga mäng ongi lapse töö).

Ja ma vist hakkan edaspidi ainult kiividest toituma, sest need on nii uskumatult maitsvad siin.

Vabatahtlike lähetamise projekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

arengukoostoo_est_rgb_vaike

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga