Islamimaad ja stereotüübid

Juba keskajast alates on Euroopas rõhutatud Lähis-Ida kujutamisel pigem erinevusi kui sarnasusi. Ristisõdade ajal nähti Lähis-Idas elavaid inimesi vaenlastena, seega pidid nad olema “meist” erinevad. Hiljem, Valgustusajastul (18. sajandil), tekkis uue teadusharuna etnoloogia: teadusharu, mis uurib ja võrdleb erinevaid kultuure (tänapäeval kasutatakse ka terminit „kultuuriantropoloogia“). Võrdluste tegemise käigus on olnud tavapärane rõhutada pigem seda, mis tundub meie vaatepunktist eksootiline ning meist erinev. Seda tehakse ka tänapäeval – filmides, reisikirjades, raamatutes. Vahel kasutatakse nii Kaug- kui Lähis-Ida (aga ka Põhja Aafrika) tähistamiseks terminit “Orient” (Idamaad). Sellest on tekkinud ka mõiste „orientalism“, millega kunstiajaloos, kirjanduses ja kultuuriuuringutes tähistati algselt Idamaade kultuuri erinevate aspektide imiteerimist või laenamist Euroopa ja Ameerika kultuuris ja kunstis. Sellise matkimise ja laenamise juures tõlgendatakse „mitte-Lääne“ kultuure eelkõige eksootilistena ning “meie“ kultuurist erinevatena. „Teiste“ gruppide näitamine erinevana on olnud kasulik ka sõdade ja koloniaalvõimu õigustamiseks ja säilitamiseks. See aga toob kaasa ka palju eelarvamusi.

Käesoleva materjali eesmärk on käsitleda võõraviha, sh islamofoobiat ja diskrimineerimist. Õppematerjali eesmärgiks ei ole anda ülevaadet islamist ega seletada selle usu aluseid (soovi korral võib islami usku käsitlevat materjali saada nt. MTÜ Mondost („Islamimaailmas. Didaktiline materjal keskkooliõpetajatele.“). Kuna aga Eesti meedias ja ühiskonnas on palju islamiga seotud stereotüüpe, käsitleme selles materjalis neist kahte levinumat: naiste rõhumine ja islam kui olemuselt vägivaldne religioon ning seega siiski puudutame mõnevõrra ka islami aluseid.

Islam ongi olemuselt täiesti erinev kristlusest
Islam ja naised
Islamofoobia