Islam, judaism ja kristlus

Kristlus, islam ja judaism on maailma ajaloos kolm väga suure mõjuga religiooni. Judaism (juudi usk) ei ole küll oma järgijate poolest nii suurearvuline kui kristlus ja islam, ent selle mõju on siiski olnud väga suur. Vahel nimetatakse kõiki kolme „Aabrahami (Aabrami) usunditeks“, sest nende kõigi lugu läheb tagasi Vanas Testamendis nimetatud Aabramini.

Nii islamis, kristluses kui judaismis on võrdlemisi sarnased doktriinid, tekstid, uskumused. Nad on ühe „pere“ religioonid, mis on tekkinud üksteise baasil – algul judaism, siis kristlus, seejärel islam. Islamiusk hõlmab ka paljusid kristluse või judaismi keskseid isikuid.

Kuigi Lääne meedias kujutatakse islamit sageli vastandlikuna kristlusele ning nimetatakse islamit vägivaldseks („mõõga religioon“), on moslemid enamasti sellise arusaama üle üllatunud, sest nende arvates on islamis kesksel kohal just rahu kontseptsioon. Nii islamis, judaismis kui kristluses on sarnased eetilised põhimõtted, nagu elu austamine, austus vanemate vastu, heategude tähtsus ja kurja tegemisest hoidumise põhimõte.

Kõigis kolmes religioonis on ajalooliselt olnud ja on ka tänapäeval isikuid ja liikumisi, kes kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda . Nt. kaasaegse kristliku terrorismi näiteid leiab nii Indiast, Aafrikast, aga ka näiteks Iirimaa protestantide ja katoliiklaste vaheline relvastatud konflikt leidis aset vaid mõnikümmend aastat tagasi. Andres Breiviku terroristlik rünnak Norras Utøya saarel, milles hukkus 77 inimest, leidis aset päris hiljuti – 2011. aastal ja meedias on korduvalt arutatud, et Breiviku rünnakut saab käsitleda ka „kristliku terrorismi“ näitena. Religiooni ja vägivalla sidumine toimub sageli siis, kui religiooni kasutatakse oma tegevuse õigustamiseks.


Harjutus EELARVAMUSED ERINEVA NURGA ALT

Aeg: 15 minutit.
Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
Eesmärk: Harjutus aitab õpilastel tuvastada enda taustahinnanguid, mis on seotud religiooniga.
Vaja läheb: Piisaval arvul eksemplare artiklite erinevatest versioonidest igale grupile. Tahvel ja kriit.

Õpetajale:
Jaotage klass väikesteks gruppideks (3-4 inimest). Jagage igale grupile artiklid. Artiklid on sisuliselt sarnased, v.a. nimed ja religioonidega seotud küsimused. Kahes kirjas kritiseeritakse kristlasi, teises moslemeid.
Kiri on kohandatud Eesti Päevalehe artiklist “Hollandi poliitik: Islam on vägivaldne religioon“ (2007)
Grupid loevad oma kirju (ühes grupi siseselt on igal inimesel sama kiri) ja vastavad küsimustele.
Seejärel kannavad grupid ette vastused. Paluge õpilastel mitte nimetada religiooni. Kui vastulauses on lauseid, nagu nt. „islam ei ole…“ võivad nad asendada seda sõnadega „meie religioon ei ole..“
Õpetaja märgib tahvlile võtmesõnad.
Kui kõik grupid on ette kandnud, palub õpetaja gruppidel öelda, millise religiooni kohta kiri käis.

Õpilastele:

Küsimused:
1. Mida kritiseeritakse artiklis? Milliseid ohte nimetatakse?
2. Kas olete artikliga nõus – kui jah, siis miks? Või te ei ole artikliga nõus – kui ei, siis miks? Koostage põhjendatud vastulause.

Versioon 1

43-aastane Vabaduse partei liider Ahmad Abdelrameez kutsub egiptlasi üles peatama kristluse tungimist Egiptusesse.
Abdelrameez on veendunud, et valitsus on sunnitud midagi ette võtma „ristiusustamise tsunamiga”, kirjutab The Daily Telegraph. Tema sõnul ei sobi kristlus araabia maade sotsiaalsete väärtustega. „Kristlus on probleem. Kristlus on vägivaldne religioon. Selle nimel on tapetud väga palju inimesi,” sõnas ta.
Ta on seisukohal, et kristlased peaksid loobuma pooltest oma veendumustest. Võrreldes eelmise aasta novembriga on Vabaduse partei toetus kasvanud kuuest kümne protsendini.
Populaarsuse tõus on seotud Abdelrameez´i kampaaniaga keelata turistidel ja mittemosleminaistel katmata näoga käimine. Egiptuses on pea viis miljonit kristlast ja nad moodustavad riigi elanikkonnast kuus protsenti. Abdelrameez on veendunud, et toetus tema ideedele kasvab kogu Lähis-Idas.
Abdelrameez on elanud pikalt kartuses, kuna selgus, et Lääne luurejõud plaanivad talle atentaati korraldada. „Ma kaotasin oma vabaduse ja eraelu, kuna ma olen ristiusu vastu,” märkis ta.

Versioon 2

43-aastane Vabaduse partei liider Ariel Glikman kutsub juute üles peatama kristlaste tungimist Iisraeli.
Glikman on veendunud, et valitsus on sunnitud midagi ette võtma „ristiusustamise tsunamiga”, kirjutab The Daily Telegraph.
Tema sõnul ei sobi kristlus Iisraeli sotsiaalsete väärtustega. „Kristlus on probleem. Kristlus on ebamoraalne religioon. See viib inimese valele teele ja nende hing põleb pärast põrgus,” sõnas ta.
Ta on seisukohal, et kristlased peaksid loobuma pooltest oma veendumustest. Võrreldes eelmise aasta novembriga on Vabaduse partei toetus kasvanud kuuest kümne protsendini.
Populaarsuse tõus on seotud Glikmani kampaaniaga „Vagaduse patrull“, mis nõuab, religioossetest seadustest kinnipidamist Iisraelis ja mille eesmärk on keelata poodide lahtiolek laupäeval, mis on juutide püha päev ja kus tööd ei tohi teha. Iisraelis on umbes 160 000 kristlast ja nad moodustavad riigi elanikkonnast umbes kaks protsenti. Glikman on veendunud, et toetus tema ideedele kasvab kogu Lähis-Idas.
Glikman on elanud pikalt kartuses, kuna selgus, et kristlastest fanaatikud plaanivad talle atentaati korraldada. „Ma kaotasin oma vabaduse ja eraelu, kuna ma olen ristiusu vastu,” märkis ta.

Versioon 3

43-aastane Hollandi Vabaduse partei liider Geert Wilders kutsub hollandlasi üles peatama islami tungimist Euroopasse.
Wilders on veendunud, et valitsus on sunnitud midagi ette võtma „islamiseerimise tsunamiga”, kirjutab The Daily Telegraph.
Tema sõnul ei sobi islam Euroopa sotsiaalsete väärtustega. „Islam on probleem. Islam on vägivaldne religioon. Prohvet Mohammed on vägivaldne inimene,” sõnas ta.
Ta on seisukohal, et moslemid peavad loobuma pooltest oma veendumustest. Võrreldes eelmise aasta novembriga on Vabaduse partei toetus kasvanud kuuest kümne protsendini.
Populaarsuse tõus on seotud Wildersi kampaaniaga keelata moslemi naistel näokatetega käimise. Hollandis on miljon moslemit ja nad moodustavad riigi elanikkonnast kuus protsenti. Wilders on elanud pikalt kartuses, kuna selgus, et terroristid soovisid teda tappa. „Ma kaotasin oma vabaduse ja eraelu, kuna ma olen islami vastu,” märkis ta.

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Küsige, milliseid tundeid tekitas kiri õpilastes? Kas nt. nendel gruppidel, kus kritiseeriti nende kultuuriruumis valitsevat religiooni, oli tunne, et neid rünnatakse? Kas tekkis tunne, et nad tahaks kuidagi vastata ja autori sõnu vaidlustada? Kas vaidlustada oli lihtne või keeruline? Kas oli lihtsam siis, kui tegu oli grupiga, millesse õpilane kuulub? Arutlege selle üle, kas see, mida grupis märgati või ei märgatud, on seotud ka kuuluvusega sellesse gruppi või eelarvamustega.