Pealkirjad ja rubriigid

Tänapäeva intensiivses uudisvoos mängivad pealkirjad väga suurt rolli. Sageli on just peakiri see, mille järgi inimene otsustab, kas lugeda edasi või mitte. Mõni loeb pealkirjast edasi, mõni mitte. Nende jaoks, kes pealkirjale ei kliki, jääbki pealkiri kogu infoks, seega ka ainsaks, mis üldise tausta loob. Kuigi pealkiri peaks kokku võtma jutu sisu, jäävad olulised elemendid vahel pealkirjast välja nagu alltoodud näites:

Galerii: Berliinis avaldati meelt terrorismi vastu.

SISU: Tuhanded inimesed /../ tulid täna Berliinis Brandenburgi väravate juurde, et avaldada meelt islamofoobia vastu ning mälestada Pariisi terrorirünnakute ohvreid.

Oma rolli mängib ka see, millises rubriigis uudised ilmuvad. 2015. a. jaanuaris ründasid Prantsusmaal Pariisis kolm terroristi satiiriajakirja toimetust ja tapsid 12 inimest. Kuna ründajad olid moslemi päritolu ja satiiriajakiri oli avaldanud karikatuure, mida võis tõlgendada moslemeid naeruvääristavatena, käsitleti sündmust sõnavabaduse vastu suunatud islamistliku terroriaktina. Levima hakanud hashtag #JeSuisCharlie, millega inimesed väjendasid solidaarsust tapetud karikaturistidega, leidis palju kajastust, ka Eesti meedias.

Samal ajal levis sotsiaalmeedias kiiresti ka teine hashtag, mille algatas Marokos elav prantsuse ajakirjanik: #JeSuisAhmed. See tähistas moslemist politseinikku, kes oli valves satiiriajakirja toimetuse ees ja kelle terroristid tapsid enne toimetusse sisenemist. Selle hashtagiga sooviti näidata, et ollakse solidaarsed kõigi terroristide poolt tapetutega, olenemata nende religioonist. Viide sellele hashtagile ilmus Eesti meedias vaid ühel korral –Postimehes, Elu24 rubriigis ”Kurioosum”.

Tapetud moslemist politseinikust sai «résistance´i» sümbol

#JeSuisAhmed ja #JeSuisCharlie

jesuis1

jesuis2_meedia_pealkirjad

Arutelu teemad/abistavad küsimused:

Kas kahe uudise visuaalne kontekst on sama või erinev? Mida tähendab „kurioosum“? Kas see, millises rubriigis uudised ilmuvad, võib mõjutada ka seda, kuidas inimesed suhestuvad selle informatsiooniga?

Allpool leiate valiku pealkirju ühe ja sama sündmuse kohta, mis on avaldatud erinevates Eesti online-väljaannetes: Postimees, Delfi ja Eesti Rahvusringhääling. Harjutus annab võimaluse analüüsida, mida on väljaanne pidanud oluliseks rõhutada sündmuse kajastamisel ja millist mõju avaldab see lugejale.


Harjutus 4 – ANALÜÜSI PEALKIRJA

Aeg: 10 minutit.
Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
Eesmärk: Suurendada õpilaste oskust pealkirju kriitiliselt lugeda, näidates, et ühe ja sama asja puhul saab rõhutada erinevaid aspekte.

Õpetajale:
Paluge õpilastel tutvuda erinevates väljaannetes ilmunud pealkirjadega, mis kajastavad ühte ja sama sündmust, ning panna kirja, milles seisneb nende meelest pealkirjade erinevus.

POSTIMEES DELFI ERR
13. 01. 15
Dresdeni islamivastaste protestijate arv
üha kasvab.
Loe siit.
13.01.15
Dresdenis toimus rekordilise osavõtuga
islamivastane meeleavaldus, vastumeeleavaldused olid aga kokkuvõttes rahvarohkemad.
Loe siit.
13.01.15
Dresdeni islamiseerumis-
vastasele üritusele kogunes rekordarv inimesi.
Loe siit.

Taustaseletus:
Pärast terrorirünnakut satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetusele Pariisis (jaanuar 2015) leidsid mitmetes Euroopa riikides aset demonstratsioonid – nii solidaarsusdemonstratsioonid hukkunutega, kui ka demonstratsioone islamiriikidest sisserännanute vastu. Üks suuremaid moslemitest sisserändajate vastaseid liikumisi on Saksamaal Dresdenis alguse saanud PEGIDA (Patriootilised Eurooplased Õhtumaa Islamiseerumise Vastu), mis toob eriti Ida-Saksamaal tänavatele palju rahvast. PEGIDA moslemitevastaste demonstratsioonidega paralleelselt toimusid ka demonstratsioonid PEGIDA vastu, kus kutsuti üles sallivusele ja rõhutati, et moslemiks olemine ei tähenda terroristiks olemist. Sellest rääkisid ka kõik kolm artiklit.

POSTIMEES DELFI ERR
27.01.15
Belgias ja Prantsusmaal võeti kinni 8 terrorismis kahtlustatavat inimest.
Loe siit.
03.02.15
Prantsusmaal vahistati kaheksa pühasõdalaste võrgustikuga seotuses kahtlustatavat.
Loe siit.
03.02.15
Prantsusmaal vahistati kaheksa arvatavat islamisti.
Loe siit.

Taustaseletus:
Jaanuaris korraldas Belgia politsei mitu haarangut võrgustikele, mis värbavad inimesi Süüria kodusõtta ja viis läbi mitmeid arreteerimisi.

POSTIMEES DELFI ERR
04.02.15
Vastuseks piloodi
tapmisele hukkas Jordaania kaks pühasõdalasest vangi.
Loe siit.
04.02.15
Jordaania poos vastuseks oma piloodi tapmisele üles kaks terrorismis süüdi mõistetud iraaklast.
Loe siit.
04.02.15
Jordaania hukkas vastuseks lenduri põletamisele kaks islamiterroristi.
Loe siit.
POSTIMEES DELFI ERR
25.09.14
USA
kaitseministeerium: USA tegi õhurünnakuid Süüria naftatöötlemistehastele.
Loe siit.
25.09.14
USA ja Araabia liitlased ründasid Islamiriigi naftatöötlemistehaseid Süürias.
Loe siit.
25.09.14
USA ja liitlased pommitasid Islamiriigi naftatehaseid.
Loe siit.

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Millised mõtted tekivad pealkirju vaadates, kui püüame pealkirja põhjal oletada, mis juhtus? Milline pealkiri seletab kõige rohkem, mis toimus?
Kuidas nimetatakse vahistatud inimesi erinevates pealkirjades? Millise tunde tekitavad sellised sõnad, nagu pühasõdalane/terrorist/islamist? Mida kujutame nende nimetuste taga peituvat?


Ühe ja sama grupi nimetamisel võib kasutada väga erinevaid sõnu. Seda on olnud näha nt. venekeelsete inimeste nimetamisel Eesti meedias – 1990ndatel võis meediast leida sõna „okupandid“, seejärel hakati pigem kasutama sõna „muulased“ ja tänasel päeval kasutatakse pigem sõna „mitte-eestlased“. Kuigi sageli kiputakse arvama, et selline nimetamine ei ole probleem („mis seal ikka nii suurt vahet, millist sõna kasutada“), tekitavad kõik sõnad nii rääkijas, veelgi rohkem aga kuulajas, teatud seoseid. Eriti problemaatiline on see, kui ühekordsest juhuslikust sõnakasutusest kujuneb muster, mille järgi kirjeldatakse tervet gruppi mingite kindlate sõnade kaudu pikema aja jooksul, nii et need seosed kinnistuvad.

Üheks pideva stereotüpiseerimise võimalikuks tagajärjeks on see, et eelarvamuste sihtmärgiks olev grupp muutub „nendeks“, „teisteks“. Sel juhul nähakse seda inimgruppi niivõrd erinevana, et ta muutub teatud mõttes vähem inimlikuks. See võib areneda väga väikestest asjadest nagu ühe sõna kasutamine teise sõna asemel ning grupisiseste erinevuste pisendamine või ignoreerimine.


Harjutus 5 – KUIDAS NIMETAME…?

Aeg: 15 minutit.
Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
Eesmärk: Arutada õpilastega, kui palju sõnakasutus võib määrata seda, kuidas me inimesi või sündmusi näeme.

Õpetajale:
Andke õpilastele kaks Yahoo!News fotot. Paluge õpilastel vaadata pilte, mis kirjeldavad ühte ja sama sündmust (A) ja lugeda sama sündmust kirjeldavate artiklite pealkirju ja juhtkirju ning kirjeldada, kuidas nad teineteisest erinevad.

1 – Yahoo!News pilt

looting MATERJAL PEALKIRJAD

AP pildiallkiri:
Noor mees sumab peale toidupoe rüüstamist New Orleansis läbi rinnuni ulatuva vee, teisipäeval, 30. augustil 2005. Vee tase tõuseb ikka veel peale seda, kui linna tabas orkaan Katrina. (AP Photo/Dave Martin)

findingfood MATERJAL PEALKIRJAD

AFP/Getty Images pildiallkiri:
Kaks New Orleansi (Louisiana) elanikku sumavad orkaani Katrina mõjul rinnuni tõusnud vees peale seda, kui nad on leidnud endale kohalikust toidupoest süüa ja juua. (AFP/Getty Images/Chris Graythen)

Arutelu teemad/abistavad küsimused:

Tutvustage õpilastele fotode taustalugu:
2013.a. tabas USA kaguosa orkaan Katrina, mida peetakse vahel kõige kulukamaks looduskatastroofiks ja üheks viiest kõige ohvririkkamast orkaanist USA ajaloos. Uudiskajastustes pälvisid kaks katastroofi dokumenteerivat piltuudist palju tähelepanu. Nimelt avaldas Yahoo/ News kaks fotot inimestest, kes olid jäänud ilma peavarju ja toiduta. Esimesel fotol, mille tegi Dave Martin uudisteagentuuri Associated Press jaoks, oli noor mustanahaline mees, kes „sumab peale toidupoe rüüstamist läbi rinnuni ulatuva vee“. Teise samalaadse foto autoriks on fotograaf Chris Graythen, kes pildistas agentuuri AFP/Getty Images jaoks valgenahalist meest ja naist, kes sumavad „läbi rinnuni ulatuva vee, peale seda kui nad on leidnud endale kohalikust toidupoest süüa ja juua.“

Arutlege õpilastega järgmiste küsimuste üle:
Milliseid mõisteid kasutatakse ühe ja sama või sarnase tegevuse või inimgrupi kirjeldamiseks? Võrreldes mõisteid „rüüstama“ ja „leidma“ on lihtne märgata, et nad on erineva emotsionaalse laenguga. Rääkige õpilastele, et Yahoo! sisepoliitika on see, et nad kasutavad fotoallkirju, mida fotograafid ise neile saadavad. Fotograafid lihtsalt kirjeldasid olukorda nii, nagu nad nägid/tajusid. Küsige õpilaste käest, kas Yahoo! oleks pidanud pealkirja muutma või mitte ja paluge neil tuua argumente selle poolt ja vastu.
Arutage, et ühelt poolt võib öelda, et ei ole suurt vahet, millist sõna kasutati. Kuna aga USA meedia on läbi aegade näidanud mustanahalisi rumalate ja kriminaalsetena, valgeid inimesi aga ausate ja arukatena, siis tekitab selline pildiallkirjade kasutamine palju küsitavusi. Nt. kinnistab see arusaama, et sarnases olukorras on mustanahalised inimesed altimad midagi kriminaalset sooritama kui valged inimesed.

Seejärel paluge neil sarnaselt analüüsida Eesti meediaväljaannetes ilmunud pealkirju ja juhtkirju, mis puudutavad Ukraina kodusõda.

POSTIMEES DELFI ERR
Terroristid teatasid Ukraina sõjalennuki allatulistamisest
Olematu Donetski rahvavabariigi relvajõudude staabi kinnitusel tulistati eile Horlivka kohal alla Ukraina õhujõududele kuulunud lennuk.
Loe siit.
Mässuliste esindaja: me ei saa „moraalselt“ Debaltseve eest võitlemist lõpetada
Vene-meelsed separatistid ei saa „moraalselt“ Debaltseve eest
võitlemist lõpetada, teatas Donetski rahvavabariigi esindaja Deniss
Pušilin teisipäeval.
Loe siit.
“Donetski rahvavabariigi” liider lubas mobiliseerida 100 000 võitlejat
Isehakanud “Donetski rahvavabariigi” liider Aleksandr Zahhartšenko teatas, et kümne päeva pärast algab üldmobilisatsioon. Separatistide uudisteagentuuri teatel on kavas mobiliseerida kuni 100 000 inimest.
Loe siit.
Ida-Ukraina separatistid piiravad Debaltsevet
Ida-Ukraina separatistid, kes üritavad Kiievi vägede kontrolli all olevat Debaltseve linna vallutada, on endi sõnul suutnud valitsusväed ülejäänud maailmast ära lõigata.
Loe siit.
Ukrainas hukkus ööpäeva jooksul 15 sõdurit, Vuglegirskis käivad rasked lahingud
Ukraina valitsusvägede vastu võitlevad terroristid ja Venemaa sõdurid üritavad valitsusvastaste kontrollitud ala sügavusse ulatuvat Debaltseve platsdarmi ülejäänud Ukrainast ära lõigata, et seal olevad Ukraina väed kotti võtta.
Loe siit.
Minskis toimunud Ukraina rahukõnelused lõppesid tulemusteta
Valgevene pealinna Minskisse kogunesid täna Ukraina konflikti üle arutama Ukraina, Venemaa,
Vene-meelsete separatistide ja OSCE esindajad.
Loe siit.
Ukraina mässulised ähvardavad kõneluste nurjumisel pealetungi jätkata
Ukraina venemeelsed mässulised ähvardasid reedel, et jätkavad pealetungi riigi idaosas, kui läbirääkimistel Kiieviga tulemusteni ei jõuta.
Loe siit.
Ida-Ukraina separatistid: Minski rahukõnelused jäid ära
Ida-Ukraina venemeelsete separatistide sõnul jäid täna Minskis toimuma pidanud rahukõnelused ära. Separatistid teatasid, et Ukraina valitsuse esindajad ei saabunud kõnelustele ning seetõttu lahkuvad ka nemad Minskist.
Loe siit.

Arutlege õpilastega järgmiste küsimuste üle:

Ukraina kodusõja osapooli on nimetatud Eesti meedias väga erinevalt. Ida-Ukrainas sõdijaid nimetatakse vahelduva eduga kord terroristideks, kord aga separatistideks või mässajateks. Kas need sõnad tekitavad lugejas erinevaid tundeid? Millised seosed tekivad, kui kuuleme neid sõnu? Paluge õpilastel mõelda, kuidas võivad tekkida sellised erinevused sõnakasutuses – teadlikult, teadvustamata? Tegemist võib olla nii ajakirjaniku enda hoiakuga, kui ka meediaväljaande suhtumisega. Nt. Ukraina kodusõja puhul kasutab ainult ERR läbivalt sama sõna, teised meediaväljaanded mitte. Islamiäärmuslaste puhul võttis Postimees teatud hetkel kasutusele sõna „pühasõdalased“, mis viitab selgelt just religioonile.