Ränne Eestisse

Inimesed on alati rännanud erinevate piirkondade vahel. Rändeks ehk migratsiooniks nimetatakse inimeste ümberpaiknemist. Migratsioon võib olla riigisisene või piiriülene, püsiv või hooajaline, samuti võib see olla vabatahtlik või sunniviisiline. Nii teise riiki tööle minek, kui inimkaubandus on migratsioon.

Migratsiooni põhjused

Ajurünnak: MIGRATSIOONI põhjused ja mõisted

Aeg: 10 minutit.
Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
Eesmärk: Arutada õpilastega, millised tegurid mõjutavad otsust liikuda. Teadvustada, et suure tõenäosusega on ka nende lähikonnas inimesi, kes on otsustanud ühest riigist teise liikumise kasuks.

Õpetajale:
Paluge õpilastel vastata järgnevatele küsimustele ja viige läbi arutelu.

Õpilastele:
1. Pane kirja mõni sulle tuttav inimene, kes on sündinud Eestis, ent elab (või on elanud) väljaspool Eestit. Kui oskad, pane kirja, miks nad elukohta vahetasid (nt läks teise riiki ülikooli vms)
2. Pane kirja mõni sulle tuttav inimene, kes on sündinud väljaspool Eestit, ent tuli (püsivalt või ajutiselt) Eestisse elama. Kui oskad, pane kirja, miks nad Eestisse tulid.
3. Kas sisserändega võib sinu arvates kaasneda ka midagi halba?
4. Kas sisserändega võib sinu arvates kaasneda ka midagi head?

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Paluge õpilastel tuua näiteid nende vastustest. Kirjutage märksõnad tahvlile nii, et neid oleks hiljem lihtne grupeerida, nt. kool, pere, töö.
Kui ajurünnak on läbi ja kui õpilased ei ole õppinud mõisteid „tõukefaktor“ ja „tõmbefaktor“, tutvustage neid neile; kui õpilased on neid õppinud, suunake neid meelde tuletama. Näiteid tõmbe- ja tõukefaktoritest:
Tõmbefaktorid
• Perifeeriast keskusesse
• Majandus
• Ohutus (sh ka nt poliitiline ja religioosne vabadus)
• Parem elu (nt hea majanduslik olukord riigis, arstiabi- ja haridusvõimalused)
• Soovitava sotsiaalse või etnilise grupi olemasolu
Tõukefaktorid
• Inimõigused
• Sõda / vägivaldne konflikt.
2016. aastal sai nendes surma 157 000 inimest (The IISS Armed Conflict Survey) Kui 2008. aastal oli 63 relvastatud konflikti, milles suri 56000 inimest, siis 2014. aastal oli 42 konflikti, milles suri 180 000 inimest. Mõned konfliktid on kestnud rohkem kui pool sajandit, nt Iisraeli-Palestiina konflikt (alates 1948).
• Nälg.
Kõige levinumaks nälja põhjuseks on vaesus ja relvastatud konfliktid. 2016. aasta seisuga kannatas maailmas alatoidetusse tõttu 795 miljonit inimest (üks üheksast inimesest maailmas) (WHES), neist üle 100 miljoni oli 2017. aastal seetõttu surmaohus (FAO)
• Loodusõnnetused, nt. üleujutused ja põuad.
1980ndatel hakkas levima mõiste „keskkonnapõgenikud“ – inimesed, kes keskkonnategurite ulatusliku muutumise tõttu ei saa enam oma kodumaal ennast ära elatada. Sellisteks teguriteks võib olla nt. kõrbestumine, mussoonitsüklite muutumine jm.
• Tagakiusamine: poliitiliste ja usuliste vaadete, seksuaalse sättumuse, keele ja rahvuse pärast

Arutage rände ulatust ja rändesuundi. Tänapäeva ränne on suuremahuline, ent ulatuslikke rändeid on olnud ka varem, nt 1850-1914, kui rännati „Uude Maailma“, oli liikvel 10% maailma rahvastikust, nüüd u 3% (The Levin Institute). Absoluutarvudes on tänane ränne küll suurem: tol ajal oli rahvaarv u 1,7 miljardit ja rändas 170 miljonit inimest, nüüd on 7 miljardit ja rändab 250 miljonit inimest.
Kuigi sageli arvatakse, et ränne toimub peamiselt rikastesse riikidesse, ei ole see nii: 2015. aasta seisuga toimus peamine ränne arengumaade vahel (38%) ja 34% arengumaadest arenenud riikidesse. Peamisteks saatvateks riikideks (st riikidest, kust emigreeruti) olid India, Mehhiko, Venemaa, Hiina ja Bangladesh; peamisteks vastuvõtvateks riikideks (sihtriikideks) aga USA, Saudi-Araabia, Saksamaa, Venemaa ja Araabia Ühendemiraadid (UAE). (Maailmapank).
Kui õpilased ei ole õppinud migratsiooniga seotud termineid, võib lühidalt arutada ka neid (nt. küsides õpilaste käest, millised seosed tekivad neil sõnaga „migrant“. Seletage, et „migrant“ tähendab lihtsalt rändajate. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon defineerib migranti kui isikut, kes liikus või liigub ära oma tavalisest elukohast – olgu see üle piiri või riigisiseselt. Lisaks võib tuua selliseid mõisteid, nagu immigrant, emigrant ja inglise keeles kasutatav remigrant (tagasirändaja).

Ränne Eestisse

Sisserännet Eestisse saab jagada laias laastus kahte gruppi – EL-sisene ja EL-väline. Inimesi, kes saabuvad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu, nimetatakse ametlikus keeles „kolmandate riikide kodanikeks“. Need grupid on suuruselt enam-vähem võrdsed. Aasta-aastalt on sisseränne tõusnud – 2010. aastal oli see umbes 4000 inimest aastas.
2015. aastal (viimane aasta, mille kohta materjali kirjutamise hetkel on avaldatud statistika) oli Eesti sisseränne veidi üle 6500 inimese. Tabeli esimesed read märgistavad inimesi, kes on tulnud Eestisse elama väljastpoolt Euroopa Liitu, viimane rida aga neid, kes tulid teistest Euroopa Liidu riikidest.

Sisseränne Eestisse, EL ja kolmandate riikide kodanikud, 2010-2016

​Rände liik ja aasta  2010​  2011​  2012​  2013​  2014​  2015​  2016 
Töötamine​  674 1044 525 546 803 1208 1323
Pere​  590 894 787 792 976 1079 1117
Õppimine​  405 387 422 571 789 1003 1154
Ettevõtlus​  65 134 55 46 25 23 16
Muud alused  119 111 81 92 91 94 76
Rahvusvahelise kaitse saaja​ ja tema pereliige  17 17 23 10 23 100 171
​EL kodanikud​  2100 2117 2578 3378 3041 3172 n/a
kokku​  3 970​  4 704​  4 471​  5 432​  5 748​  6679​  n/a 

Politsei- ja Piirivalveamet, EIM 2017 autorite arvutused. Tabel ei sisalda Eestis sündinuid, määratlemata kodakondsusega isikuid ning isikuid, kellele on varasemalt väljastatud elamisluba mõnel muul alusel.

Allikas: EIM 2017

Kuigi meedia põhjal võib tunduda, et Eestisse tuleb palju uus-sisserändajaid Aafrikast või Araabia maadest, ei ole see siiski nii. Üle kolmandiku (33%) 2015. aastal elamisloa saanud sisserändajatest olid pärit Venemaalt ja Ukrainast, seejärel oli kõige rohkem USA-st pärit inimest (2,2 %), Nigeeria (1,9%) ja India (1,5%). Enamik inimesi, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu, tulevad Eestisse töö või pere tõttu või õppima.  2015. aastal oli vaid 100 inimesi 6679 inimesest pagulased ehk rahvusvahelise kaitse saajad ja nende pereliikmed, mis teeb umbes 2% kogu sisserändest.

Õppematerjali väljatöötamist on rahastanud EV Välisministeerium arengukoostöö- ja humanitaarabi vahenditest.