Stereotüübid

Mis on stereotüüp?

Selleks, et maailma mõista, jagame inimesed ja teemad kategooriatesse. Seda on meile vaja, et infovooga paremini toime tulla. Liigitame inimesi gruppidesse vastavalt nende väljanägemisele, tegudele või sellele, mida me nende kohta arvame teadvat.

Lähemal vaatlusel on kerge näha, et sellised üldistused ei vasta alati tegelikkusele. Sageli näeme inimesi oma eelarvamuste ja kujunenud stereotüüpide kaudu. Enamikul meist on eelarvamused ja see on loomulik. Kuid me ei sünni eelarvamustega, vaid omandame neid alates lapsepõlvest – teistelt inimestelt, vanematelt, sõpradelt, aga ka filmidest või meediast. Stereotüübid (eelarvamused) on enamasti negatiivsed lihtsustatud arusaamad, mille kaudu kirjeldame teisi inimesi või sageli tervet gruppi. Sellega võib kaasneda inimestele hinnangu andmine lähtuvalt nende grupikuuluvusest.

Stereotüüpidest lähtuvalt näeme inimesi mitte indiviididena, vaid mingi grupi esindajatena. Stereotüüpidest lähtudes näeme pigem seda, mis meid eristab, mitte seda, mis meid ühendab. Seeläbi aga võime sageli teha inimestele liiga.

Stereotüüpide käsitlemist võib alustada alljärgneva harjutusega.  Harjutus tehakse ilma eelneva sissejuhatuseta teemasse.


Harjutus 1 – EKSINUD

Aeg: 10-15 minutit.
Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
Eesmärk: Juhatada sisse eelarvamuste teema, suunata õpilasi märkama oma eelarvamusi ja võrdlema neid kaasõpilaste omadega.
Vaja läheb: Igale grupile paber, pastakas, harjutuse kirjeldus (paberil või ekraanil).

Õpetajale:
Jagage õpilased gruppidesse (u. 5 inimest/grupp) ja tutvustage neile “taustalugu” (andke järgnev tekst lugeda kas paberil või ekraanilt). Võite antud valikuid asendada, aga valikus ei või olla ühtegi liiga “turvalist” varianti, samuti ühtegi liiga selgelt kirjeldatud varianti, kirjeldus peab jääma pealiskaudseks.

Õpilastele:
Loe allolevat lugu. Mõtle algul omaette paar minutit, milliseid valikuid teeksid ja miks.
Oled võõras linnas eksinud ja sul ei ole mingit võimalust oma jõududega õiget teed leida. Sinult on varastatud kott dokumentide ja rahaga. Su mobiiltelefoni aku on tühi ja telefonilaadija oli kotis. Sa ei oska eriti keelt, mida kuuled inimesi ümberringi rääkimas. Oled proovinud otsida politseijaoskonda, aga oled juba kaua kõndinud ja vist eksinud kuhugi äärelinnaossa, mis tundub räpasevõitu. Su mõlemad kingad hõõruvad. Oled väga väsinud ja sulle hakkab tunduma, et kõik jälgivad sind ja vaatavad sind imelikult. Sul on ebameeldiv tunne, et midagi võib juhtuda. Sinu lähedal on mõned inimesed.
Kellelt neist küsid abi?
Tätoveeritud nooruk, kes seina sodib
Mustlasnaine
Vanem purjus mees
Noor tugeva meigi ja geelküüntega „tibi“, kes istub laste mänguväljakul ja passib telefonis
Meesmüüja räpasevõitu pizzeriast
Prostituut (naine), umbes 30-aastane
Kodutu
Keskealine tumedanahaline taksojuht
15-aastane tüdruk, pool pead paljaks aetud, poolel peal juuksed siniseks värvitud ja püsti
Kaks tänaval kõndivat käest kinni hoidvat meest
Keskealine naine, kes prügikastidest midagi söödavat otsib
Keskealine alkohoolikust naine, kes istub maja seina vastu toetudes maas ja joob õlut

Lae alla tekst õpilastele (Word): Harjutus_Eksinud

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Paluge õpilastel nimetada, kes oleksid nende valikutes eelistatud kohal, millised valikud oleksid viimased.
Arutage õpilastega, mis tundus õpilastele teiste valikute juures uus? Õige? Kummaline? Ka õpilased muutsid midagi enda valikutes? Mille põhjal nad oma valikud tegid? Kui valikute seas oleks olnud nt “noor ema sülelapsega” vms, kas õpilased oleksid valinud pigem selle? Kui jah, siis miks?

Kui teil on võimalik, näidake õpilastele pilte (lae alla.ppt) koos alljärgneva sissejuhatusega:
Kui te mõtlesite nende inimeste peale, küllap kujutasite neid endale ette. Püüdke viia kokku piltidel olevad inimesed ja ülesandes olnud valikud.
Samuti paluge enne näitamist õpilastel mõelda, kas nad kujutasid harjutuses kirjeldatud inimesi niimoodi ette.
Slaididel on kujutatud foto reaalsest inimestest, järgmisel slaidil on seletus.
Enne viimast pilti küsige ka, mida nad mõtlesid ülesandes olevast kahest mehest, kes hoidsid käest kinni. Kas nad mõtlesid, et need mehed on geid? Paljudes riikides Lähis-Idas, Aasias, Aafrikas käivad mehed käest kinni ja see on täiesti tavaline ning selles ei ole midagi seksuaalset.
Paluge õpilastel esitada iseendale küsimus: “Kust mul tuli mõte, et see inimene on…? Mis on selle informatsiooni allikas?” ja laske neil selle üle pisut mõelda
Arutage, et stereotüübid võivad tekkida isiklikust kogemusest, mida üldistatakse tervele grupile, sõpradelt või perekonnalt; valitsevast poliitikast, filmidest või uudistest. Laske õpilastel rääkida, pakkumata õigeid või valesid vastuseid, pigem esitage suunavaid küsimusi.


Mis on stereotüüp?

Harjutus “Eksinud” loob pinna selleks, et proovida defineerida koos õpilastega, mis on stereotüüp.

Ajurünnak: STEREOTÜÜP on….?

Aeg: 10 minutit.
Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
Eesmärk: Pakkuda õpilastele võimalus ise liikuda mõiste “stereotüüp” lahtimõtestamise poole.
Vaja läheb: Igale grupile paber, pastakas, harjutuse kirjeldus (paberil või ekraanil).

Õpetajale:
Paluge õpilastel avaldada arvamust selle kohta, mida tähendab stereotüüp. Paluge neil nimetada märksõnu, mis neil seostuvad selle mõistega. Kui teie hinnangul nooremad õpilased ei tea, mis on “stereotüüp”, asendage see sõnaga “eelarvamus”. Julgustage õpilasi mitte valmis definitsiooni pakkuma, vaid otsima märksõnu, mida võiks stereotüübi/ eelarvamuse seletamiseks kasutada. Kirjutage märksõnad tahvlile. Kui ajurünnak on läbi (kestus oleneb üldisest dünaamikast, enamasti 5-6 minutit), pakkuge õpilastele järgnevaid võimalikke definitsioone:

Õpilastele:
Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. (Phyllis Katz, 1978)

Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, lihtsustatud üldistus mingile grupile omistatavate omaduste ja käitumiste kohta. (Eesti Naisühenduste Ümarlaua SA, 2012)

Eelarvamus on arvamus, mis on kujundatud ilma eelnevate teadmisteta. (Praxis, 2002)

Stereotüüp (kreeka keeles στερεός, stereós tähendab kõva, vastupidav, ruumi- ja τύπος, týpos – jäljend, jälg) on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises.

Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt. (Vikipeedia)


Seletage peale definitsioonide tutvustamist, et stereotüübid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed ja tooge näiteid.

Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad. Paluge õpilastel nimetada mõned positiivsed stereotüübid. (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal elavad inimesed armastavad loodust; naised on lastesõbralikumad kui mehed).
Negatiivsed stereotüübid: Hästi õppivad õpilased on nohikud. Paluge õpilastel nimetada mõned negatiivsed stereotüübid. (Veel näiteid: mustlased varastavad; maal elavad inimesed ei käi teatris; blondiinid on naiivsed; kodutud on joodikud; prostituudid on narkomaanid).

Arutage õpilastega, et nii negatiivsed kui ka positiivsed stereotüübid on kahjulikud, sest mõlemad mõjutavad seda, kuidas me näeme teatud gruppi, aga ka seda, kuidas sellesse gruppi kuuluv inimene näeb iseennast. Nt kui inimene kuulub gruppi, millest arvatakse, et see on hea spordis (nt. mustanahalised USA-s), tema aga ei ole, võib tal tekkida tunne, et temaga on midagi valesti. Stereotüüpide probleem on selles, et need ei jäta inimesele ruumi olla tema ise.
Samuti mainige, et stereotüübid mõjutavad väga palju seda, kuidas grupid omavahel suhtlevad ja kokkuvõttes võivad levinud stereotüübid hakata ka inimese (üksikisiku) käitumist mõjutama – inimene võibki hakata käituma vastavalt sellele, mida temalt eeldatakse.

See on tõestisündinud lugu, mis leidis aset Saksamaal, ühes võõrkeeletunnis, 2015. aasta algul.
24-aastane noor neiu, muusik, kes jagab korterit mitme teise noorega, ütles tunnis kurvastusega: „Teate, selgus, et üks nendest, kellega ma koos elan, üks noormees … selgus, et ta on gei, homoseksuaal.“ Kui õpetaja küsis, kuidas neiu sellest teada sai, vastas neiu: „Ta peseb ennast vähemalt pool tundi duši all.“

Õpetaja ja teised üliõpilased püüdsid neiut veenda selles, et pikem duši all seismine ei ole seotud inimese seksuaalse orientatsiooniga, ent neiu jäi endale kindlaks: „Mehed ei pese ennast nii kaua, kui nad ei ole geid.“

Võimalik aruteluküsimus õpilastele: Millise loogika alusel arvas neiu, et tema korterikaaslane on gei? Milliseid omadusi omistas ta naistele ja meestele? Kas te olete puutunud kokku arvamusega, et tüdrukud ja naised peavad puhtusele pöörama rohkem tähelepanu kui poisid ja mehed?