Sildiarhiiv: keeleõpe

Araabia keele kursused algavad septembris

Alustame taas araabia keele kursustega algajatele Tartus.

Algajate kursus kestab 21.09.2017 – 31.10.2017 ja koosneb 13 õppetunnist (26 akadeemilist tundi).

Tunnid toimuvad teisipäeviti  ja neljapäeviti 17.00-18.30 SPARK Demo majas, Narva mnt 9.
Nb! Kui enamikele soovijatele sobib paremini tunide läbiviimiseks 18.00-19.30, on võimalik kellaaegu muuta!

Esimene proovitund toimub 21. septembril kl. 18.00 ja on tasuta!

Kursuse hind on 180 eur ja seda saab maksta osade kaupa. 

Milline araabia keel?

Araabia keel on väga suure levikuga ja sellel on palju dialekte. Sageli õpetatakse vaid standardkeelt (kirjakeelt). See võimaldab küll ennast enamikes kohtades arusaadavaks teha, ent ei võimalda aru saada sellest, mida kohalikud inimesed räägivad ja teinekord isegi vastusest enda küsimusele.

Meie kursusel õpetatav araabia keel on kombinatsioon standardkeelest (Modern Standard Arabic) ja Lähis-Idas kasutatavast kõnekeelest, mida saate kasutada suhtluseks Lähis-Idast (Palestiinast, Süüriast, Jordaaniast, Liibanonist) pärit inimestega. Kursusesse on integreeritud ka elemendid, mis aitavad paremini mõista Lähis-Ida kultuuri ja tänapäeva.

Õpetajad ja metoodikad

Kursuse õppekeelteks on inglise ja eesti keel. Reeglina on tunnis kaks õpetajat: Lamees ja Nastja. See võimaldab kasutada õppetunni aega võimalikult tõhusalt ja läheneda individuaalselt kõigile õppijatele.

Lameesil ja Nastjal on pikk õpetamiskogemus. Tundides kasutatakse tänapäevaseid õpimetoodikad, mis aitavad keelt paremini omandada. Sageli keskendutakse araabia keele õpetamisel pigem kirjutamisele ja grammatikale, meie tundides on haaratud erinevad keele oskuse elemendid – kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine.

Meie kursus on lühike, ent intensiivne – kaks korda nädalas on optimaalne aega selleks, et eelmises tunnis õpitu meelest ei läheks.  Kuna Ethical Links on ka Tartu Rahvusvahelise Maja asutaja, leiad mitmeid võimalusi tutvuda inimestega, kes on pärit sellest piirkonnast – nii jalgpallis kui kokandusüritustel!

Tulge proovima!

      

Lamees Abdeljalil on pärit Palestiinast ja on õpetanud araabia keelt võõrkeelena aastast alates 2014. aastast. Ta töötab tõlgina ja aitab pagulasi, talle meeldib toiduvalmistamine ja tantsimine.  
Ta räägib inglise keelt ja juba omajagu eesti keelt!

Nastja Pertsjonok on õpetanud erinevaid keeli alates 1998. aastast ja araabia keelt alates 2015. aastast.  Ta on olnud õpetaja Eestis, Taanis, Jordaanias, Palestiinas. Selle ajaga koguneb igasuguseid mõtteid, kuidas paremini õpetada!

!أهلا وسهلا

Individuaalõpe

Lisaks algajate kursusele on võimalik saada ka individuaalõpe. See on üks-ühele õppevorm, milles tunni materjali kohandatakse just antud õppija vajaduste järgi. Tunni tavapärane tunni kestus on 60 minutit, ent on võimalik kokku leppida ka teisiti. Individuaaltunni hind on 19 eur / tund, esimene proovitund tasuta. Individuaalõpet viib läbi Lamees Abdeljalil.

Nastja ja Dan: Integratsioonist Norras

Märtsis 2016. a. käis Ethical Links õppereisil Oslos, Norras, koos kahe kooliõpetajaga Tartust ja Tallinnast. Norras on pikaaegsed kogemused immigratsiooniga ning tahtsime aru saada, millised probleemid ja väljakutsed nende ees seisavad ning milliseid algatused aitavad ühiskonnana paremini toimida. Õppereis sai teoks tänu Avatud Eesti Fondile.

Kohtusime Norra IOM-ga, kus üheks huvipakkuvaimaks teemaks olid läbiviidavad kultuurilise orientatsiooni töötoad, mida viiakse läbi nn. kvoodipagulastele juba nende lähteriigis. Norra valitsus otsustas möödunud aastal vastu võtta 8000 Süüria nn. kvoodipagulast, 200 neist Jordaaniast, 600 Türgist ja ülejäänud Liibanonist. Töötoad on 2 – 5 päevalised (5 päeva täiskasvanute jaoks) ning toimuvad asukohariikides, ehk enne kui pagulane on sihtriiki jõudnud. Koolituse jooksul räägitakse Norra kultuurist, seadustest, tavadest ning sellest, mis üldse on integratsioon ja assimilatsioon; kogu koolituse jooksul kehtivad Norra reeglid –  koolitusruum muudetaksegi “väikeseks Norraks”. Koolituse lõpuks teavad inimesed kuhu riiki nad lähevad, mida neilt eeldatakse ning see aitab maandada müüte Euroopast kui roosast pudrumäest juba enne riiki jõudmist, vähendades seega hilisemaid probleeme, pettumusi ja arusaamatusi.

Kohtumisel Norra integratsiooni ja mitmekesisuse direktoraadi esindaja Anne Edmaniga tutvusime ka populaarse riigi poolt Oslos korraldatava 3 – 5 aastast terviklikul lähenemisel põhineva integratsiooniprogrammiga, mis soodustab nii lõimumist kui tööturule jõudmist. Programm paneb äärmiselt suurt rõhku just tööhõivele ja keeleõppe- ja edasiõppimisvõimalustele. Keeletunnid on kohustuslikud ning nedest puudumisel kaotatakse teatud protsendi toetustest. Programm on osalejate jaoks sisuliselt täisajaga töökoht ja koolis puudumisele ei vaadata läbi sõrmede.

Programm on põhjalik ning seda viiakse ellu Norra erinevate asutuste koostöös – ka Eestil on sellest palju õppida.

Käisime ka Oslo Tøyen põhikoolis, kus enamus õpilastest (üle 95%) on sisserändetaustaga. Saime rääkida nii üldiselt õppemeetoditest, probleemidest ja lahendustest, kui ka vaadelda tundi, milles kasutati uut intensiivset keeleõppemetoodikat (NISK kursus), millo on välja töötanud norra keeleõpetajad ja psühholoogid (PPT tjeneste). See põhineb kategoriseerimisel ja kordamisel, ning 30 minutit igal hommikul toob kaasa uskumatult kiire edasiliikumise. Siin lisalugemist neile, kes norra keelest aru saavad.

Külastasime täiskasvanute kooli, kus kohalik õpetaja õpetas u. 30 õpilasega keeletundi. Õpilased oli üks kirju kamp: 18-aastasest Somaaliast neiust Qani´st 62-aastase Iraagi vanaema Fadwa´ni. Kaks meest oli ka grupis, aga peamiselt naised. Inteaktiivne tahvel, ühe Norra pere igapäevaste tegemiste ümber ülesehitatud materjal ja hästi palju kordamist – kooris, ühekaupa, mitmekaupa, läbi naeru ja vahel ka haigutuste.

Norra keeleõppeklass img_0579

Täiskasvanute keeleõppeklassis peale tundi õpetajaga rääkimas

Täiskasvanute kool valmistab oma õpilasi ette tööturuks – kuigi vähese haridusega sisserändajate puhul on raske sobitada kokku tööturu nõudlus ja pakkumine. Siiski on parem omandada käsitööoskusi, mis ei pruugi kiiresti tööturule viia, kui istuda kinni oma kodus, suhtlemata teiste inimestega, ja kaotades sidet ühiskonnaga. Majandusliku poole tõhustamiseks proovitakse turustada kohapeal tehtud käsitööd.

Norra img_0598

Norra img_0599

Pood täiskasvanutekoolis

Norra img_0585

Täiskasvanutekooli õmblustuba

Ruth Paintsil tutvustas Primary Health Workshopi tegevusi, mis mis tihtipeale jäävad kõrvale tavapärastest integratsiooniprogrammidest. Palju keskendutakse immigrantide põlvkondadevahelistele ja peresisestele konfliktidele, samuti viiakse kokku äsja saabunud pagulasi juba lõimunud välismaalastega. Organisatsiooni peamiseks märksõnaks on avatus, keskuses räägitakse üle 26 erineva keele, koos käiakse ujumas, sportimas, regulaarselt toimuvad kokandusõhtud ning raskete teemadega tegeletakse just näiteks spordi, kokkamise jne. vahendusel, et inimeste vahel tekitaks sõbralik ja usaldav suhe.

Tutvusime ka juba 1980ndatest saati tegutseva rassismivastase keskusega Antirasistisk Senter, kus tegeletakse rassismi dokumenteerimisega ning diskrimineerimise ja rassismi all kannatavate inimeste nõustamisega. Arutasime Eestis kui ka Norras pead tõstva paremäärmusluse ning rassismi üle ning püüdsime leida strateegiad, mis muudaks ühiskonda lõhestava debati konstruktiivsemaks. Antirasistisk Senteri üheks tuntuimaks initsiatiiviks on äärmiselt edukas Tea Time kampaania, mis viib kokku moslemitest sisserändajad ja etnilised norrakad üksteise kodudes – et juua koos teed. See lihtne žest on osutunud väga mõjusaks ühiskondliku usalduse suurendamiseks.

Käisime ka Refstadi transiitkeskuses, kus elavad Norrasse saabuvad pagulased. Kuigi Norrat kujutatakse meedias sageli “pagulasparadiisina”, on Refstad täiesti lihtne endine ühiselamu, kuhu pannase äsjasaabunud. Refstad on algselt olnud planeeritud transiitkeskuseks, kust varjupaigataotlejad liiguvad mõne nädala jooksul edasi püsivamatesse elukohtadesse (teistesse keskustesse või kohalikesse omavalitsustesse). Ent tänane pagulaskriis on muutnud keskuses viibimise aja oluliselt pikemaks – paljud elavad seal mitmeid kuid ning kriis ei näia ka märke leevenemisest. Kohalikud vabatahtlikud on hakanud varjupaigataotlejatele korraldama norra keele tunde. Taas näeme, kuidas läbisegi on erinevas vanuses lapsed ja noored, kes saavad paralleelselt matemaatikat, keeleõpet, loovaineid – Süüriast, Iraagist, Albaaniast, Somaaliast pärit lapsed. Ka seal kiidetakse NISKi metoodikat nende laste ja noorte õpetamisel, kellega õpetajal ei ole ühist keelt. Õpetamise eesotsas on range, aga lõbus koolidirektor, kes oma põhitöö kõrvalt on tulnud appi keskusele. Range ei ole ta mitte ainult laste vastu, vaid ka meie vastu: kui üks meie grupist võtab välja mobiiltelefoni, tuleb ta juurde ja ütleb lihtsalt ja selgelt, et me paneks selle ära, sest me näitame lastele halba eeskuju. On näha, et lapsed armastavad teda – selged reeglid teevad asja lihtsamaks, aga reegleid ei ole vaja niisama, moepärast. Võib ringi liikuda, võib abi küsida. Kaks poissi, kes on saanud mingi koerusega hakkama, jäävad pärast tundi ruumi, teistel, sealhulgas meil, palutakse välja minna ja ukse taga oodata, kuni küsimus tõlgi abiga ära klaaritakse.

“Loomulikult me püüame korrigeerida noorte käitumist, mis on problemaatiline, aga seejuures ei pea nad panema olukorda, mis võtab neil ära väärikuse. Tõsiste asjade läbirääkimise juures ei ole vaja, et asjassepuutumatud inimesed juures oleksid.” ütleb direktor pärast, klassist väljudes. Ja surub meile kätte kaks kasti raamatuid, mida peab viima raamatukokku. Kui me juba sinna tulime, võime ju aidata.

Norra Refstad img_0604

Refstadi vastuvõtukeskusesse ei pääse lihtsalt sisse jalutama. Aga kuigi see näeb välja nagu kinnipidamisasutus, ei ole see sugugi vangla – eesmärk on kaitsta saabuvaid varjupaigataotlejaid, kellest paljud on veel teismelised. Küll on narkodiilereid, küll kuritegelikesse gruppidesse värbajaid. Nemad ei saa sinna sisse nii lihtsalt. Refstadi elanik saab sisse nii, et paneb sõrme vastu andurit -sõrmejäljelugejat.

Norra Refstad img_0632

Norra Refstad img_0606

Norra Refstad mg_0631

Eestisse tagasi tulles oleme juurelnud selle üle, mida see õppereis meile õieti andis, milliseid kogemusi saame rakendada ka Eestis. NISKi materjale oleme juba kasutanud pagulastele eesti keele õpetamisel. Primary Health Workshopi lähenemine on inspireeriv ja proovime seda kasutada Ethical Linksi poolt loodavas rahvusvahelises majas. Kindlasti aitas see õppereis struktureeritult veel kord läbi mõelda, mis soodustab kohanemist ja kogukonnas sidusust tekkimist, mis takistab.

Meiepoolsed tänud õpetajatele, kes meiega õppereisil käisid ja kes jagasid oma kogemusi teistest keelruumidest ja kultuuridest pärit laste õpetamise osas, Norra partneritele, kes leidsid aega oma kogemusi meiega jagada ning Avatud Eesti Fondile, tänu kellele kogu õppereis teoks sai.

Projekti rahastas EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi Vahendusel

AEF_logo