IDENTITEET

Mis on identiteet?

“Identiteedi” mõiste tuli kasutusse 1950ndate aastate psühholoogias, ent on tänaseks kandunud üle sotsiaalteadustesse, poliitikasse ja isegi rahvusvahelistesse suhetesse (nt. “riigi identiteet”).

Meie identiteet ei koosne vaid ühest tunnusest või elemendist ega ole ka fikseeritud ja muutumatu. Kui me kategoriseerime inimest ennekõike kui mingisse gruppi kuuluvat (nt kultuuripõhiselt), taandame me teda ühele mõõtmele. Ent meie kõigi identiteet sisaldab rohkem kui ühte mõõdet. Sellest tingituna on oluline pakkuda õpilastele võimalust identiteedi küsimust lahti mõtestada. Sissejuhatuseks identiteedi käsitlusse võib teha ajurünnaku, mille käigus õpilased proovivad defineerida sõna “identiteet”.

AJURÜNNAK: IDENTITEET on….?

• Aeg: 7-10 minutit.
• Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Sissejuhatus identiteedi teemasse.
• Vaja läheb: Tahvel ja kriit.

Õpetajale:

Paluge õpilastel arvata, mida tähendab identiteet. Paluge õpilastel nimetada sõnu, mis seostuvad neil selle mõistega. Julgustage õpilasi mitte pakkuma valmis definitsiooni, vaid otsima märksõnu, mida võiks identiteedi seletamiseks kasutada. Kirjutage märksõnad tahvlile. Olenevalt üldisest dünaamikast võiks ajurünnak kesta mõne minuti.

Tahvlile tekkivad märksõnad võib kokku võtta, aga ärge pakkuge selle protsessi lõpus valmis definitsiooni: antud teema puhul minnakse ajurünnakust otse edasi harjutuste juurde (Harjutus 2 – “Minu identiteet”)

Ajurünnaku kokkuvõtteks võib öelda, et kõige lihtsam seletus on selline: Sinu identiteet on Sinu vastus küsimusele: “Kes sa oled?” ja kuigi see kõlab lihtsa küsimusena, võib sellele vastamine olla siiski keeruline. Rohkem ei pea seda kokku võtma, kuna järgnevad harjutused avavad selle mõiste sisu.

Nooremate õpilaste puhul: Kui teie hinnangul nooremad õpilased ei ole selle sõnaga tuttavad, võib neile eelnevalt anda koduseks ülesandeks küsida kodus vanematelt, mis on identiteet ja panna kirja üks märksõna, millega vanemad seda lahti seletasid (paluda seejuures mitte otsida ega kasutada definitsioone internetist). Keskkooliõpilastele, kes eeldatavalt juba tajuvad sõna “identiteet” tähendust, võib teha ajurünnaku klassis ilma ettevalmistuseta.

Alljärgnevad harjutused aitavad näidata õpilastele identiteedi komplekssust ja selle koosnemist väga paljudest aspektidest ning puudutada identiteedi jaotumist isiklikuks ja sotsiaalseks identiteediks. Viimasel juhul tähistab see lihtsalt sotsiaalset kategooriat, mille kõik liikmed jagavad (või levinud arvamuse kohaselt jagavad) mingeid omadusi või elavad mingite reeglite kohaselt. Teise, isikliku identiteedi puhul on tegu omadustega, mida inimene ise enda puhul määravaks peab. See ei tähenda, et arutelus õpilastega peaks kasutama neid termineid, pigem mitte. Eesmärgiks on panna õpilased analüüsima enda ja teiste identiteeti ning jõuda tõdemuseni, et see koosneb paljudest teguritest.

Esimese sammuna püüavad õpilased enda identiteeti lahti mõtestada ja õpetaja aitab teemasid grupeerida, näidates sellega, et identiteet võib olla seotud paljude eluvaldkondadega: päritolu, isikuomadused, hobid, majanduslik olukord jne.

Järgmiseks sammuks on suunata õpilased mõtlema sellele, et identiteet koosneb paljudest aspektidest, millest mõned on olulisemad ühes kontekstis, ja mõned hoopis teises kontekstis.

Harjutus 2 – MINU IDENTITEET

• Aeg: 10 minutit.
• Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Õpilaste endi kaudu näidata identiteedi paljusust. Enese ja teiste aktsepteerimine.
• Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (paberil või ekraanil), paber ja kirjutusvahend.

Õpetajale:

Seda harjutust võib teha paarikaupa või väikestes gruppides (3-4 inimest). Paluda õpilastel teha lehe keskele kast ja kirjutada juurde märksõnad, mis neile nende endi kohta pähe tulevad ning vastata allolevatele küsimustele. Näidake õpilastele järgnevat näidet, lugege näide koos nendega läbi, aga ärge jätke seda neile kirjutamise ajaks silme ette.

Nooremate õpilaste puhul: Küsimus 5 ei pruugi 7.-8. klassi õpilasele sobida, see oleneb õpetaja hinnangust õpilaste küpsusele. Vajadusel võib selle küsimuse juures õpilaste aitamiseks selgitada küsimust lahti järgmiselt: proovige kujutada endale ette, kuidas te erinevates olukordades vastaksite küsimusele: “Kes sa oled?” Kuidas te vastaksite koolis? Kuidas vastaksite peol? Kuidas vastaksite, kui küsijaks on ema töökaaslane või kui küsijaks on naaber?

Õpilastele:

1. Tee enda kohta sarnane kaart. Pane kirja võimalikult palju asju ja omadusi, mis sulle enda kirjeldamisega seoses pähe tulevad. Seega pane kirja kõik asjad, mida võiksid vastata, kui Sinu käest küsitakse: “Kes Sa oled?”
2. Kas Sa avaldad igas olukorras alati kõiki neid asju, millest “koosned”? Miks/miks mitte?
3. Mõtle mingile olukorrale, kus sulle on meeldinud, et sind seostatakse ühe kirjapandud omadusega.
4. Mõtle mingile olukorrale, kus sinu jaoks on olnud ebameeldiv, et sind seostatakse ühe kirjapandud omadusega.
5. Pane kirja viis tegurit, mis on kõige olulisemad Sinu identiteedi juures ühes kontekstis ja viis tegurit, mis on kõige olulisemad teises kontekstis.

Arutelu teemad/abistavad küsimused:

– Grupeerige õpilaste vastused märksõnadena tahvlile: välimus, sotsiaalne staatus/jõukus, päritolu. See annab võimaluse näitlikustada tekkivaid gruppe: nt. pere ja päritolu, inimese enda isikuomadused, kool, vaba aeg ehk siis isiklik identiteet ja sotsiaalne identiteet.
– Paluge õpilastel pöörata tähelepanu sellele, kes milliseid omadusi enda kohta välja toob ja kas mõni “kategooriatest” on puudu (nt. jäävad sageli puudu isiklikud omadused). Arutelu eesmärgiks on rõhutada, et identiteet koosneb paljudest.
asjadest – ühegi inimese puhul ei saa öelda, et tal on ainult üks identiteedi element.
– Seletage õpilastele, kuidas stereotüüp taandab meid vaid ühe identiteedi elemendi peale.
– Seletage, et inimese identiteet koosneb paljudest osadest, ent nad omavad erinevas kontekstis erinevat tähtsust.
– Kuna sageli on noortele koormavad lastevanemate ootused ja nad vajavad tuge iseenda identiteedi määratlemisel, võiks õpetaja rõhutada, et igal inimesel on õigus end defineerida ja ka ümber defineerida

Tähtsaks oskuseks on osata näha teise inimese identiteeti samaväärsena enda omale. Ühelt poolt on teist inimest lihtsam näha läbi vaid ühe omaduse. Teiselt poolt ei pruugi mitmekesisuse ja erinevuste väärtustamine alati olla lihtne ja võib mõnikord isegi osutuda tõsiseks väljakutseks. Järgnevad harjutused suunavad teise inimese identiteeti tajuma, otsima erinevusi ja ühisosasid. Eelnevalt peaks olema tehtud harjutus 2 – “Minu identiteet”.

Harjutus 3 – KAS ME OLEME SARNASED VÕI ERINEVAD?

• Aeg: Kuni 10 minutit.
• Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Näidete ja arutelu põhjal suunata õpilasi mõtlema selle peale, et ka teiste inimeste identiteet koosneb paljudest aspektidest. Suunata õpilasi mõtlema mitmekesisuse positiivsetele külgedele.
• Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (paberil või ekraanil), paber ja kirjutusvahend.

Õpetajale:
Paluge õpilastel vastata järgnevatele küsimustele ja viige läbi arutelu.

Õpilastele:
a. Pane kirja oma paarilise positiivsed omadused. Mis tegevused tulevad tal hästi välja? Millised tema isikuomadused on meeldivad? Nimeta vähemalt 3 omadust.
b. Vaheta vastused paarilisega ja võrrelge: kas positiivsed omadused kattuvad? Mis on sarnane, mis on erinev?
c. Eelmise harjutuse (Harjutus 2 – „Minu identiteet“) põhjal leidke tunnused või elemendid, mis on pinginaabriga ühised, millised on erinevad.
d. Mõtle, mis saaks, kui inimesed oleksid kõik sarnased? Kui kõik inimesed näeksid Sinu moodi välja, kui neil oleks sarnane maitse riietuse osas, kui neile maitseks sama toit ja kui nad naeraksid samasuguste naljade üle? Pane oma mõtted kirja.
e. Mõtle, milline oleks maailm, kui Sa peaksid nägema välja ja käituma sarnaselt teistega? Vaatama samasuguseid saateid? Lugema samasuguseid raamatuid? Mis tunne Sul oleks? Pane oma tunded kirja.

Arutelu teemad/abistavad küsimused:

Paluge õpilastel jagada kirjapandud mõtteid ja tundeid. Arutage, mis saaks, kui kõik inimesed oleksid sarnased? Kust tekiksid uued mõtted? Kas siis oleks oht, et mingid asjad saaks otsa (nt. taastumatud maavarad saaksid kiiremini otsa)? Kas oleks oht, et mingid asjad kaoks hoopis ära? Nooremate õpilaste puhul võib suunata arutelu sellele, et inimene elu jooksul muutub: kas õpilastel on elus ette tulnud, et nende maitse muutub ja asi, mis algul ilusana tundunud asi enam ei meeldi? Või et toit, mis ei tundunud maitsev, hakkas maitsema?

Vanemaid õpilasi võib suunata arutlema, miks on mitmekesisus positiivne (vajame erinevaid ameteid, uute mõtete ja hoiakutega kokkupuutumisel laiendame oma maailmapilti jms).

Identiteet ja grupikuuluvus

Inimese identiteet on seotud ka tema grupikuuluvusega. Mõnikord identifitseerime end teiste kaudu, seega üheks meie identiteedi kujunemise aluseks on võrdlus teiste grupiliikmetega. Grupikuuluvus pakub turvalisust, samas luuakse selle põhjal ka stereotüüpe. Järgnev harjutus suunab õpilasi nägema, et iga inimene kuulub samaaegselt mitmesse gruppi, kuid endale vähem tuttavate inimeste puhul on seda raskem tajuda.

Harjutus 4 – IDENTITEET JA GRUPIKUULUVUS

• Aeg: 10 minutit.
• Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Nimetada gruppe, mille liikmetena ennast ja teisi tajutakse ning saada teise inimese reaktsiooni kaudu tagasisidet enda oletustele. Suunata õpilased lahti mõtestama mitte ainult ennast kui mitmekülgset isiksust, vaid ka kaasõpilast.
• Vaja läheb: Õpilastele mõeldud taustatekst ja küsimused (paberil või ekraanil), paber, kirjutusvahend.

Õpetajale:
Jagage õpilased paaridesse. Hea on, kui koos ei istu igapäevased pinginaabrid: julgustage õpilasi valima paariliseks kedagi, kellega nad igapäevaselt vähem suhtlevad.

Õpilastele:
Loe läbi tekst ja vasta küsimustele.

Need „grupid“, kuhu Sa kuulud või kellega tunned end samastuvat, mõjutavad nii seda, kuidas Sa ise ennast näed, kui ka seda, kuidas teised Sind näevad. Me kuulume alati erinevatesse gruppidesse – olgu kuuluvuse aluseks vanus, sugu, päritolu, religioon või see, milline on meie lemmikmuusika või –jalgpallimeeskond.

a. Nimeta kolm gruppi, millesse Sa enda arvates kuulud:

b. Milliseid stereotüüpe esineb nende gruppide kohta, millesse Sa kuulud? Milliseid arvamusi ja eelarvamusi oled kuulnud teistelt selle grupi kohta?

c. Miks sa arvad, et mõned arvamused on eelarvamused (ja mitte tegelikkus)?

Paarilise grupikuuluvus
a. Millisesse gruppi, millesse Sina ei kuulu, kuulub Su paariline? Nimeta võimalikult palju asju, mida tead/arvad/oled kuulnud selle grupi kohta?

Jagage teineteisega mõtteid, mida olete enda ja paarilise kohta kirjutanud. Arutage, milles olete nõus paarilise arvamusega enda kohta, milles mitte. Kuulake oma paarilist vahele segamata, alles seejärel esitage oma selgitused.

Arutelu teemad/abistavad küsimused:

Mõnes klassis juhtub, et õpilased kasutavad suuresti ühelaadseid gruppe (nt. neiu, õpilane). Sel juhul suunake õpilasi märkama, kas nad nimetasid peamiselt gruppe, mis on seotud nende kaasasündinud omadustega või ka teiste aspektidega (nt. „Harry Potteri“ fänn). Õpilaste arutelu juures on oluline võimalusel jälgida, et mõlemad osapooled saaksid sõna ja arutelu ei muutuks ründavaks/kaitsvaks.

KUI SOOVITE HARJUTUST LAINEDADA, võib lisaks teha ka veel ühe mooduli:

Paluge õpilastel ühe minuti jooksul leida asju, mis neil ei ole ühised (st. on erinevad). Paluge neil nimetada need ja kirjutage tahvlile. Kordused ei ole lubatud – kui keegi on mingi erinevuse juba nimetanud, siis teine paar peab kas uue ütlema või vahele jääma. Hoidke tempo üsna kiire.

Seejärel paluge õpilastel ühe minuti jooksul leida sarnasused, st leida, mis on ühist. Korrake nimetamise ja ülesmärkimise protsessi.

Arutage, et isegi kui meie identiteedid on erinevad, võime alati leida ka ühisosa. Ja isegi kui meie identiteedid on sarnased, on alati midagi, mis on omane just meile endile.

Grupikuuluvusega võib kaasneda küll aktsepteerituse ja turvalisuse tunne, kuid samas võib see muuta keerulisemaks grupi arvamusega vastuollu minemise. Seetõttu on oluline õpilastega arutada, millised tunded sellega kaasnevad. Samuti suunab see õpilased paremini aru saama, mida tunneb inimene, kes on väljaspool domineerivat gruppi (nt. etniliselt).

Harjutus 5 – GRUPIST VÄLJAS

• Aeg: 10 minutit.
• Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Arutada, mis tunne on olla grupist väljas, luua alus diskrimineerimise teema arutamiseks.
• Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (paberil või ekraanil), paber ja kirjutusvahend

Märkus: Selle harjutuse juures on oluline, et õpilased tunneksid ennast grupis turvaliselt. Kui seda harjutust teha jätkuna harjutusele 4 -“Identiteet ja grupikuuluvus”, kus koos olid õpilased, kes üksteisega puutuvad kokku vähem, siis nüüd võib pakkuda õpilastele ka võimalust soovi korral kohta vahetada, et turvalisusetunnet suurendada. Harjutust võib teha paaris või väiksemates gruppides (3-4 inimest).

Õpetajale:
Jagage õpilased väikestesse gruppidesse (või paaridesse). Andke õpilastele küsimused ja paluge õpilastel alguses küsimuste peale paar minutit mõelda ja vastused märksõnadena kirja panna. Peale seda arutavad õpilased oma näiteid grupis ning lõpuks toimub arutelu terve klassiga.

Õpilastele:
1. Too mõni näide olukorrast, kus Sa sattusid väljapoole gruppi (nt. oma välimuse, arvamuse vms. tõttu)? Kui Sa ei oska tuua näidet enda kohta, too näide kellegi teise kohta (see võib olla tegelik inimene või ka nt. raamatu- või filmitegelane). Kui ka teised Sinu grupist saavad valmis, jagage oma mõtteid grupis.

2. Kui Sinu näide oli Sinu enda kohta, siis mida tundsid ja mõtlesid, kui olid grupist erinev? Kui Sinu näide oli kellegi teise kohta, mida Sa arvad, et tema tundis? Nimeta oma tundeid (kui Sa üldse ei taha nendest rääkida, siis lihtsalt mõtle omaette ja pane kirja need tunded ja mõtted, mis Sul meelde tulid).

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Arutage õpilastega, et grupist eristumine võib olla lihtsam, kui inimest kiidetakse, ja keerulisem, kui ta eristub millegi poolest, mida antud grupp ei aktsepteeri. Tavaliselt tuleb klassi peale näiteid mõlemast olukorrast. Arutlege, millised tunded sellise eristumisega kaasnevad. Kas inimese eristumise aluseks olev tunnus on oluline, nt. inimesele endale? Kas selle alusel eristamine on õiglane?