Rassismi ja võõraviha (ksenofoobia) teemat võib nooremate õpilaste puhul alustada alljärgneva sissejuhatava harjutusega.
Harjutus 6 – OMADUSED JA SEOSED
- Aeg: 5 minutit.
- Vanus: 7.-9. klassi õpilased.
- Eesmärk: Juhatada sisse rassismi teema.
- Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (suuliselt või kirjalikult), joonlaud, paber ja kirjutusvahend.
Õpetajale:
Harjutus on mõeldud noorematele õpilastele (vanematele vt. harjutus 8). Laske õpilastel kõigepealt vastata küsimusele a, alles seejärel esitage küsimus b.
Õpilastele:
a. Mõõda enda pöidla pikkus ja võrdle tulemust oma pinginaabri omaga
b. Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et pikema pöidlaga inimesed on rumalamad kui lühema pöidlaga inimesed? Või kui keegi ütleks, et paksemad inimesed on targemad kui kõhnemad inimesed?
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Arutada õpilaste vastuseid ja küsida, kas nad teavad, et kunagi on inimesi kategoriseeritud taoliste tunnuste järgi. Küsige, kas õpilased oskavad selle harjutuse alusel pakkuda, mis on tunni teemaks.
Rassi mõiste ja ajalugu
“Rass” on keeruline mõiste, mille tähendus on ajas muutunud. Uusaja alguses (17. saj.) hakkasid mõned teadlased jagama inimesi „rassideks“, väites, et rassidel on erinevad bioloogilised omadused ja tunnused. Tänapäeval leitakse, et rass on sisutu mõiste, millega ei saa kirjeldada bioloogilisi või psühholoogilisi erinevusi inimeste vahel. „Rass“ ei ole bioloogiline tunnus. Mõte, et inimesed on “rasside” kaupa bioloogiliselt erinevad, hakkas koost lagunema juba 1960ndatel (nt. ameerika antropoloog Frank Livingstone´i tööd) ning inimgenoomi uurimused (nt. Inimgenoomi projekti põhjal avaldatud tööd) on näidanud, et inimestevahelised geneetilised erinevused on väikesed ning need ei anna alust inimeste kategoriseerimiseks rassideks.
“Rass” on sotsiaalne konstruktsioon, mida kasutatakse veel ka tänapäeval (nt. sageli kasutatakse seda poliitilises võimuvõitluses) ning mis mõjutab inimestevahelist suhtlust.
Rasside idee on tekkinud kahe peamise teguri mõjul, milleks on Euroopa koloniaalvallutused ja valgustusaja mõttemudelid. Euroopa koloniaalvallutustega tekkis vajadus maadehõivamise poliitikat õigustada. Idee, mille kohaselt üks rass oli loodud teist rassi teenima, sobis hästi nt. orjakaubanduse õigustamiseks. Kui Aafrika orjad jõudsid Ameerikasse, oli mitmerahvuselise elanikkonna ja õigusteta uustulnukate vahel suurimaks erinevuseks nahavärv, mis saigi põhiliseks tunnuseks inimese paigutamisel ühiskondlikku süsteemi. Tekkis inimese “rassilisest kuuluvusest” lähtuv eeliste süsteem, kus ühe nahavärviga inimestel oli palju rohkem õigusi, kui teistel.
Sellist olukorda püüti õigustada ka teaduslikult. Valgustusajal tekkis suundumus viia läbi empiirilisi vaatlusi, analüüsida, klassifitseerida; populaarsust kogusid etnograafilised uurimused. Olemasolevad kogemused ja teadmised rahvastest ja kultuuridest püüti mingisse süsteemi sobitada. Selle tulemusena tekkis seletus, et inimesed ongi juba bioloogilisel tasandil erinevad ja neid erinevusi saab jagada rasside kaupa.
Eriti 19. sajandi lõpus – 20. sajandi alguses viidi teaduses palju katseid tõestamaks, et rassilised erinevused (nii füüsilised omadused nagu kehakuju, aga ka individuaalsed omadused nagu laiskus või töökus) nt eurooplaste ja aafriklaste vahel on muutumatud ja igavesed. Ühiskonnas oli levinud ka idee, et kui rassid või kultuurid on püsivalt mingite omadustega, siis on neid võimalik panna pingeritta – klassifitseerida paremateks ja halvemateks.
Rassism tänapäeval
Ajalooliselt oli rassism Euroopa koloniaalajastu lahutamatu kaaslane, mida kasutati argumendina, et aidata teatud inimgrupil saada eeliseid ja õigusi, mida teistel ei olnud. On olnud aegu, kus Euroopas ja Ameerikas oli laialdaselt levinud arusaam, et valge rass võib otsustada teistest rassidest inimeste elude üle Aafrikas, Ameerikas ja Aasias. Mõtteviisid muutuvad aeglaselt ja ka tänapäeval võime kohata inimesi, kes peavad teisi kas nahavärvi, rahvuse või kultuuri tõttu endast madalamateks või halvemateks.
Kaasajal on rassismile lisandunud mitmeid tähendusi. Kuigi palju vähemaks on jäänud neid inimesi, kes määratlevad rassi ka tänapäeval bioloogilises võtmes, on paljud inimesed sisuliselt asendanud oma argumentatsioonis „bioloogilise“ elemendi rahvuse, kultuuri või religiooniga. Nii levivad stereotüübid, mille kohaselt sageli nähakse Sahara kõrbest lõunasse jäävat Aafrikat või Kesk-Aasiat vaese ja suutmatuna, samal ajal Lääne kultuuri tsiviliseeritud ja progressiivsena. Või nähakse araabia maid ja Lähis-Ida sõjakana, Lääne kultuuri aga rahuarmastavana. Sel juhul kiputakse arvama, et need omadused kirjeldavadki Aafrikas või Lähis-Idas elavaid inimesi ja nähakse nt. sõjakust sisuliselt kaasasündinud nähtusena, mis on lahutamatu osa selle piirkonna inimestest. Loomulikult muutub ajas ka nägemus sellest, millised kultuurid on paremad või halvemad. On olnud aegu, kus põlisrahvaid või nende kultuure on peetud madalamateks, näiteks on Rootsis suhtutud halvustavalt saami rahvasse ja kultuuri.
ANTISEMITISM
Üheks rassismi vormiks oli antisemitism, mis tähistab juudivaenulikku suhtumist, sallimatust juudi rahvuse või religiooni vastu. Kuni 11. sajandini ei erinenud juudid Euroopas oma positsioonilt olulisel määral teistest rahvustest või religioonidest. Nende staatuse määras pigem nende sotsiaalne positsioon või majanduslik seisund, mitte rahvus. Kuid 11. sajandil tekkis katoliku kirikul vajadus välisvaenlase leidmiseks. Kuna juudid eristusid oma religiooniga, olid nad kirikule lihtne sihtmärk. Juute hakati tõrjuma ja nad muutusid aina rohkem omaette hoidvaks kogukonnaks. Tõrjumine oli seda lihtsam tekkima, kuna juudid olid Euroopa suurim visuaalne vähemus, st. inimesele peale vaadates oli võimalik välimuse (nt. eristuva riietuse) järgi aru saada, et ta on juut. Antisemitism kulmineerus II maailmasõjaga. 1930ndate Saksamaal muutus rassilise paremuse idee valdavamaks kui kunagi varem. “Valesid rasse” ei olnud selle ideoloogia kohaselt vaja, neid võis kas hukata või kasutada orjatööjõuna. Rassiideoloogia ohvriks ei langenud mitte ainult juudid, vaid ka nt. romad (mustlased). Sõja lõpuks oli tapetud umbes 6 miljonit juuti ja 220 000 romat, mis moodustas u 25% kõikidest Euroopas elavatest romadest. Kuigi II maailmasõja järgselt oli maailmas valdav šokk juhutnud genotsiidist, mis kahtlemata tõi kaasa antisemitismi vähenemise, ei ole antisemitism kadunud ka tänapäeval.
Võõraviha ehk ksenofoobia
Võõravihaks ehk ksenofoobiaks nimetatakse hirmu, viha või sallimatust enda omast erineva (võõrapärase) suhtes, enamasti teistsuguse päritoluga inimgrupi vastu.
Kas rassism ja ksenofoobia on sama? Ksenofoobia sünonüümina kasutatakse eesti keeles sõna võõraviha. Kui ksenofoobia selgitamiseks võib pigem rääkida tunnetest (hirm, viha), millest lähtuvalt inimesed valivad teatud käitumisviisi, siis rassism tähistab pigem teatud ideoloogiat ja käitumist, mille keskmes on arvamus, et teatud omadused muudavad ühe rassi kõikidest teistest rassidest ülimuslikumaks.
Siiski kasutatakse rassismi ja võõraviha sageli sünonüümidena, sest võõraviha toob kaasa rassismiga sarnase arvamuse, et minu kultuur, rahvus või usk on õigem, seega ülimuslikum, kui teiste kultuur, rahvus või usk. Võib öelda, et rassism ja võõraviha ei ole täiesti samad, kuid siiski väga sarnased nähtused.
PUNASED KHMEERID
Khmer Rouge (Punased Khmeerid) oli Kamboždas 1975. aastal võimule tulnud režiim, mida nimetatakse 20. sajandi üheks jõhkramaks ja vägivaldsemas. Punaste Khmeeride nelja valitsemisaasta jooksul ajal sai surma umbes 1,7-2 miljonit inimest (20-25% Kambožda elanikest) hukkamiste, näljutamise ja väga rasketes tingimustes töötamise tõttu. Selle režiimi ajal hakati Kambodžat Pol Pot´i nimelise diktaatori juhtimisel muutma vastandina tööstuslikule Läänele (nt. USA-le) põllumajanduslikuks utoopiaks (unistuseks). Taheti tühistada raha ja eraomand, linnadest evakueeriti inimesed maale, tehased ja koolid pandi kinni, religioon keelati. Kõik inimesed, kellest arvati, et nad kuuluvad „haritlaste“ hulka, hukati. Kuidas tehti kindlaks, kes on „haritlane“ ja kes ei ole? Näiteks tapeti ära kõik inimesed, kes kandsid prille või kelle omandusest leiti käekell. Ka võõrkeeleoskus võis viidata haritlaseks olemisele. Sajad tuhanded haritud keskklassi kodanikud sattusid piinamiste ja hukkamiste ohvriks. Ja sajad tuhanded inimesed surid haigustesse, nälga või kurnatusse, kuna neid sunniti ilma puhkuseta rasket tööd tegema.
HIINA IMMIGRANDID USA-s
19. sajandi lõpus toodi USA-sse massiliselt hiina meessoost immigrante, et nad töötaksid raudteedel ja põllumajanduses. Suur osa neist saabus omal tahtel, ent mõned sisuliselt rööviti ja toodi vägisi.
Peale suurte raudteetööde lõppemist sai valgetele ameeriklastele korraga selgeks, et hiina töölistel ei ole enam tööd ja tekkis hirm, et hiinlased hakkavad tööturul konkureerima nende endiga. Selle tulemusena tekkis USA-s hiinlastevastasuse laine (mis hiljem laienes ka jaapanlastele).
Sellega kaasnenud propaganda käigus hakati hiina mehi kujutama heroiinisõltlastena, kelle tõttu suureneb USA-s hasartmängude mängimine, prostitutsioon ja teised ebamoraalsed tegevused. Mitmes linnas rünnati hiinlasi ja hävitati nende linnaosi. 1886. aasta Seattle´i rahutused lõppesid sellega, et sisuliselt kõik hiina päritolu elanikud saadeti vägisi elama San Franciscosse.
Esimesel pildil on selle aja “kollase kurjuse” plakat. Kuna enamik USA-sse tulnud hiinlasi olid mehed (naisi ei olnud vaja ja USA seadis nende immigreerumisele märksa rangemaid piiranguid), kujutatakse plakatil hiina meest kui valget naist ähvardavat vägivallatsejat.
Harjutus 7 – RASSISM ja KSENOFOOBIA
- Aeg: 15-20 minutit.
- Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
- Eesmärk: Analüüsida, kas kellegi füsioloogilised omadused, etniline päritolu või kultuur annavad meile alust arvata midagi inimese isikuomaduste kohta, nagu nt heasüdamlikkus või intelligentsus. Arutada, milliseid vähemusi on Eestis ja millised eelarvamusi on õpilased täheldanud.
- Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (paberil või ekraanil), paber ja kirjutusvahend.
Õpetajale:
Paluge õpilastel tutvuda küsimustega ja neile vastata. Julgustage õpilasi tooma näiteid nii erinevatest etnilistest kui ka sotsiaalsetest gruppidest (kodutud, teistsuguse seksuaalse sättumusega inimesed jne).
Õpilastele:
a. Milliseid üldistusi oled kuulnud inimeste kohta? Kuidas suhtud, kui keegi ütleb Sulle, et kõik koeraomanikud on toredad inimesed? Et kõhnad inimesed on tigedamad kui täidlasemad? Kas oled nende väidetega nõus?
b. Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et mõnes Aafrika sõjast räsitud riigis, nt. Kongos elav 30-aastane talumees ja USA-s elav juristiharidusega 30-aastane mees on maailmavaatelt ühesugused, sest nad on mõlemad mustanahalised?
c. Tänapäeva teadlased ei jaota enam inimesi „rassideks“ ja tänapäeval ei räägita enam nii palju rassidest, vaid kultuurist. Mida Sinu arvates tähendab sõna „kultuur“?
d. Kas oskad nimetada, milliseid gruppe peetakse Eesti ühiskonnas halvemaks/võõraks/ebamugavaks/ohtlikuks? Too näiteid.
e. Kas oskad nimetada mingeid kultuurilisi elemente, mida meie ühiskonnas tajutakse võõra või ohustavana? Too näiteid.
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Peale küsimustele vastamist arutage klassiga harjutuse järgmiseid küsimusi:
1. Kultuuri mõistet annab väga kitsalt ja väga laialt seletada. Õpilastepoolse huvi korral julgustage neid selle sõna tähendusi otsima. Antud küsimuse puhul on oluline „kultuuriline rassism“ – mõiste, mida kasutatakse II maailmasõja järgselt esile kerkinud ideoloogiate kirjeldamiseks. Kui rassism tähendab uskumust, et üks rass on olemuslikult parem (kõrgem) teistest rassidest, siis kultuuriline rassism tähendab uskumust, et teatud kultuur (nt. keel või traditsioonid) on olemuslikult parem (kõrgemal) teistest kultuuridest.
2. Mida teavad õpilased nendest gruppidest, keda Eestis nende hinnangul peetakse „halvemaks“?
3. Võõravihal on kaks peamist objekti: a. domineerivast ühiskonnagrupist mingis olulises mõttes erinevaks peetav inimgrupp (nt usu või rahvuse järgi); b. kultuurilised elemendid, mida tajutakse võõra, veidra ja ohustatavana. Kultuuriliste elementide näidetena võib tuua nt. 1980ndatel geide „salamärke“ – kõrvarõngas, väljapaistev rätik tagataskus. Tätoveeringuid seostati vanglakaristuse läbimisega. Seletage, kuidas selliste kultuuriliste elementide tähendus muutub ajas.
Tänapäeval võivad inimestel tekitada võõrastust sellised elemendid, nagu nt. islamiusuliste naiste pearätid või homoseksuaalide vikerkaarelipp. Arutage, et teadmatus võib suurendada ksenofoobseid reaktsioone (hirmu või viha): sageli kui inimestel tekib isiklik kontakt hirmu objektiga, muutub hirm väiksemaks, kuna tundmatus väheneb ja teine inimene muutub „inimlikumaks“.
