DISKRIMINEERIMINE

Diskrimineerimise teema sissejuhatuseks sobib hästi järgnev harjutus, mis aitab õpilastel tunnetada, milliseid emotsioone tekitab ebaõiglane käitumine. Nendele emotsioonidele saab hiljem viidata, kui arutamisele tuleb selliste gruppide diskrimineerimine, kuhu õpilane ise ei kuulu.

Harjutus 8 – MIS TUNNE ON…?

• Aeg: 10 minutit.
• Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Sissejuhatus diskrimineerimise teemasse läbi emotsiooni tekitamise.
• Eelteadmised: Õpilased peaksid aru saama, mis on eelarvamused ja stereotüübid; identiteedi teema läbi töötamine aitab paremini lahti mõtestada ka diskrimineerimise küsimust.
• Vaja läheb: Tahvel, kriit.

Õpetajale:
Õpetaja loob olukorra, kus ta mingite juhuslike tunnuste alusel eelistab ühtesid õpilasi teistele. Kui õpilased klassi tulevad, paluge neil jaguneda kaheks (vt. alt meelepärast näidet, nt kes elavad paneelmajades ja kes ei ela vms) ja tutvustage neile ühte alljärgnevatest olukordadest. Valige näide, mis teie hinnangul on kõige usutavam või mõelge teie kooli konteksti sobiv näide.

• Linnavalitsus tegi uue korralduse: kõik õpilased, kes elavad paneelmajades, võivad nüüdsest lahkuda koolist reedeti kl 14.00 (kohandage vastavalt sellele, mis kell tavaliselt klassis tunnid lõppevad – nt. tund aega varem).
• Need õpilased, kellel on kodus lemmikloomad, võivad nüüdsest uue reegli kohaselt jätta vahele kaks bioloogia tundi semestri jooksul.
• Need õpilased, kelle peres on auto ja kelle vanemad on nõus kooli heaks autoga 1-2 sõitu kuus tegema, on vabastatud koolis kunstiajaloo tunnist (või mingist kohustusest, nt. teised peavad tulema iga kuu viimasel pühapäeval heakorratöid tegema/aknaid pesema jms.)
• Koolis avatakse puhketuba, aga seal võivad viibida vaid need, kelle vanemad toetavad selle sisustamist rahaliselt.
• Võite ka lihtsalt öelda, et koolis on nüüd selline reegel, et need, kes kannavad teksapükse, istuvad esimestes pinkides ja teised tagumistes (või seisvad).

Eesmärk on tekitada õpilaste seas reaktsioon ebaõiglasele kohtlemisele. Kui õpilased ei väljenda oma pahameelt (nt. ei julge), öelge, et neil on ka võimalus pöörduda kooli poole palvega olukorda muuta, aga nad peavad põhjendama, miks neile selline olukord ei meeldi (see suunab neid oma emotsioone väljendama).

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Mis tunne on, kui Sind niimoodi koheldakse? Kas selline kohtlemine on õiglane? Miks see ei ole õiglane? Mis tunne on, kui saad (teenimatult) mingeid hüvesid? Küsige, kas õpilased oskavad arvata, mis on tunni teema?
Järgneva alternatiivne versioon sobib pigem vanematele klassidele (kas eelmise harjutuse jätkuna või eraldi).

Harjutus 8a- MIS TUNNE ON …?

• Aeg: 10 minutit.
• Vanus: 10.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Grupikuuluvusega seotud emotsiooni nimetamine
• Eelteadmised: Õpilased peaksid aru saama, mis on eelarvamused ja stereotüübid; identiteedi teema läbi töötamine aitab paremini lahti mõtestada ka diskrimineerimise küsimust.

Õpetajale:
Paluge õpilastel

• mõelda mingi aja peale, kui nad olid mingis grupis või meeskonnas teistest erinevad.
• mõelda välja 1-2 sõna, mis iseloomustaksid nende tundeid sellel hetkel.
• kui sõnad on valmis mõeldud, paluge õpilastel käia mööda klassi ja tutvustada ennast teistele, kasutades neid sõnu. Pakkuge näidet: „Tere, mul on piinlik ja ma olen segaduses!“ Kui ruum on väike või klassis on õpilasi palju, võib jagada õpilased gruppidesse ja nad tutvustavad ennast grupisiseselt.

Tehke tahvlile kaks tulpa ja pange kirja tunded, mis kaasnesid grupist väljas („outsider“) olemisega.

Seejärel paluge õpilastel meenutada olukordi, kus nad olid grupis sees ja tuletada meelde kaasnevaid tundeid (ei ole enam vaja kogu protsessi läbi teha, lihtsalt paluda korraks mõelda). Pange ka grupis sees („insider“) olemisega seotud tunded tahvlile kirja.

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Tavaliselt inimesed mäletavad paremini neid tundeid, mis kaasnesid tõrjutud olemisega, sest negatiivsed kogemused püsivad sageli erksamalt meeles. Kui inimesed on teistega sarnased, tunnevad nad ennast turvaliselt ja ei pööra nii palju tähelepanu enda tunnetele.
Arutage õpilastega, kuidas käituvad inimesed kui nad tunnevad ennast halvasti? Sageli kaasneb negatiivse tundega ka negatiivne käitumine, positiivse tundega positiivne käitumine. Loomulikult võivad „inside“ kategoorias olla nimetatud ka negatiivsed tunded ja „outside“ kategoorias positiivsed tunded, see ei ole haruldane, aga tendentsina siiski kaasneb grupist väljas olemisega negatiivne tunne.
Seletage, et igas ühiskonnas on domineerivad grupid ja vähemusgrupid. Domineerivas grupp on mugavam olla ning domineerivasse gruppi kuuluvatel inimestel on vahel keeruline mõista vähemusgruppide (“outsiderite”) tundeid ja probleeme.

Mis on diskrimineerimine?

AJURÜNNAK: DISKRIMINEERIMINE on….?

• Aeg: 10 minutit.
• Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Võimaldada õpilastel liikuda ise mõiste “diskrimineerimine” lahtimõtestamise poole.

Õpetajale:

Paluge õpilastel avaldada arvamust selle kohta, mida tähendab diskrimineerimine ja nimetada märksõnu, mis seostuvad neil selle mõistega. Julgustage õpilasi mitte valmis definitsiooni pakkuma, vaid otsima märksõnu, mida võiks diskrimineerimise seletamiseks kasutada.

Kirjutage märksõnad välja tahvlile.
Kui ajurünnak on läbi (olenevalt üldisest dünaamikast võiks kesta mõned minutid), pakkuda õpilastele alljärgnevaid võimalikke definitsioone. Paluge neil need läbi lugeda ja märkida üles, mille poolest nad üksteisest erinevad. Seejärel viige läbi arutelu.

Diskrimineerimine on mingi inimese või inimeste grupi ebaõiglane kohtlemine teistest inimestest või inimeste gruppidest erinevalt. (Merriam-Webster sõnaramaat)
Diskrimineerimine on kellegi ebaõiglane või erinev kohtlemine selle tõttu, et nad kuuluvad või nendest arvatakse, et nad kuuluvad, mingisugusesse teatud inimeste gruppi. (New South Wales linnavalitsus, Austraalia)
Diskrimineerimine on inimese erinev kohtlemine või tema erinevana kohtlemise kaalumine, või mingi inimese kasuks või kahjuks erisuse tegemine tema mingisse gruppi, klassi või kategooriasse kuulumise alusel, mitte niivõrd selle isiku enda omaduste alusel (sõnaraamat Dictionary.com)
Diskrimineerimine tähendab töö-ökonoomikas inimeste eristamist nende kvalifikatsiooni või võimete seisukohast ebaoluliste tunnuste alusel. (Vikipeedia)
Diskrimineerimine all mõeldakse ebavõrdset kohtlemist, mil üht isikut koheldakse halvemini kui teist isikut samas olukorras. Diskrimineerimise põhjuseks võib olla mingisse teatud rühma kuulumine, nagu etniline päritolu, kodakondsus või usk. (Helsingi linnavalitsus)

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Arutage, millised on definitsioonide erinevused. Küsige õpilastelt, miks nende arvates on linnavalitsused diskrimineerimise defineerimisega vaeva näinud? Rääkige, et sõna diskrimineerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast diskriminare, mis tähendab “eristama”. Oma igapäevaelus peame me sageli eristamisega tegelema: nt. alati kui meil on rohkem kui üks võimalus, peame langetama otsuse millegi kasuks ja millegi kahjuks. Ent ühiskondlikus ja seadusandlikus mõttes on diskrimineerimine see, kui kohtleme inimest (või inimeste gruppi) ebaõiglaselt või ebavõrdselt teatud tunnuste põhjal, nagu näiteks vanus, puue, rahvus, etniline päritolu, sugu, perekondlik seis, usk või seksuaalne sättumus.

Pea viiendik Euroopa elanikest (17%) ütleb, et nad on isiklikult kogenud diskrimineerimist või tagakiusamist. Neist 13% on kogenud diskrimineerimist mingi ühe tunnuse tõttu ja 4% mitme tunnuse tõttu (Euroopa Nõukogu).

Mitmese diskrimineerimise puhul inimest diskrimineeritakse seetõttu, et ta kuulub mitmesse vähemusse korraga: „Kui räägitakse naiste diskrimineerimisest, mõeldakse sageli valgetele naistele. Ning kui tuleb juttu mustanahaliste ahistamisest, mõeldakse meestele. Kuid [..] teadlased on tähelepanu juhtinud, et olla korraga naine ja mustanahaline võib olla palju hullem kui kuuluda vaid ühte eelmainitud gruppidest.“ (Mari-Liis Sepper, Postimees, 8.10.2010)

Millised võivad olla ksenofoobia ja diskrimineerimise tagajärjed?

Milleni võib viia see, kui rassism, ksenofoobia ja diskrimineerimine muutub ühiskonnas aktsepteeritavaks? Järgnevalt on toodud näiteid 20. sajandil toimunud genotsiididest:

Ligikaudu 800,000 inimest tapetud vaid 100 päevaga – Rwanda genotsiid, 1994
Vähemalt 11 miljoni inimest tapetud Natsi-Saksamaa holokausti käigus, 1933-45
Umbes 1,7 miljonit inimest tapetud Kambodžas, 1976-78
Vähemalt 9,000 moslemimeest ja -poissi tapetud Bosnias, 1995

Miks? Kõikidel nendel juhtudel oli nende riikide valitsusel väga eelarvamuslikud (stereotüüpsed) hoiakud teatud inimgrupi suhtes. Seetõttu oli nende eesmärk need grupid hävitada.

Sellist terve (või osa) etnilise, usulise vm. grupi tahtlikku hävitamist (otseselt läbi tapmise, aga ka nt. läbi hävitavate tingimuste kehtestamise) nimetatakse genotsiidiks. Genotsiidioht ei ole kadunud ka tänapäeval. Genotsiid on ekstreemne näide sellest, kuidas eelarvamused võivad kaasa tuua väga tõsise diskrimineerimise, mis võib lõppeda ka inimeste tapmisega.

Harjutus 9 – EESTI LOOD

• Aeg: 15 minutit.
• Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Analüüsida, kas ka Eestis võib leida aset diskrimineerimine.

Õpetajale:

Harjutus algab Rootsis juhtunud Sarita loo ettelugemisega:

Sarita (tõmmu välimusega 15-aastane roma neiu, st mustlasneiu): „Ükskord läksin poodi, mingit pudipadi ostma ja turvamees hakkas mul järel käima. Ma küsisin, miks ta mul järel käib ja ütlesin, et mul ei ole kombeks varastada, kui ta nüüd seda arvab. Ta vastas, et ta ainult jälgib, et ma midagi ei võtaks, sest keegi, kes oli ka mustlane, tegi seda ühes teises poes. Tundsin, et mitte kunagi ei saa ma minna kusagile, ilma et keegi mind vaataks või järel käiks.“

Küsige, kas õpilased arvavad, et ka Eestis võib leida aset diskrimineerimine? Kas nad oskavad mõnda näidet tuua? Seejärel paluge neil tutvuda alljärgnevate lugudega, mis on aset leidnud Eestis.

KÄTLINI LUGU
Kätlin on Saaremaa naine, kes otsustas, et tahab võtta vastu islamiusu. See lugu on ajast, kui ta oli umbes 25-aastane.

Kui ma veel Pariisis õppisin, aga olin juba moslem, käisin mõned korrad aastas ikka kodus. Praktiliselt iga kord, kui ma vaheajaks koju tulin (rätik peas – muust ei olnudki aru saada, et ma moslem olin), oli alati vaja mind tolli kutsuda ja kohvrit kontrollida. Või siis piirivalveametnik küsis passi kontrollides (nähes ometi, et see on Eesti pass ja mul on täiesti Eesti nimi!) umbes nii, et miks te tulite ja millal te ära lähete.

NASTJA LUGU
Ükskord palus kolleeg 38-aastase Nastja käest, et Nastja viiks kooliõpilastega läbi vähemuste ja diskrimineerimise teemalise arutelu. Kolleeg oli ise lubanud seda teha, ent teised asjad tulid vahele. Kolleeg oli arutelu korraldaja käest juba isegi küsinud, kas talle sobib, kui ta leiab asenduse ja korraldaja oli nõusse jäänud. Kui ka Nastja ütles, et on nõus asendama, saatis kolleeg korraldajale Nastja kontaktandmed.

Kui nädal aega enne üritust ei olnud mingit infot, otsustas Nastja kolleegilt üle küsida, kas arutelu toimub. Kolleeg oli väga üllatunud, et korraldaja polnud ühendust võtnud ja lubas asja uurida. Üsna kohe helistas ta Nastjale tagasi: „Tead, siin on mingi segane olukord. Korraldaja ütles, et „nojah, see Nastja, äkki ta räägib eesti keelt aktsendiga? Tegemist on ikkagi keskkooliõpilastega, selline vanus… ei tea, kuidas nad reageerivad…“ Igal juhul ta lubas sinuga kindlasti ühendust võtta.“

Kümne minuti pärast oli Nastja postkastis e-mail: „Aitäh, aga oleme juba leidnud teise asendaja ja teie abi ei ole praegu vaja.“

ARZU LUGU

Arzu on aseri päritolu Eesti neiu, kes on korduvalt kokku puutunud diskrimineerimisega. Siin on lugu tema lapsepõlvest:

2. klassis otsiti mudilaskoori lauljaid. Ka mind valiti koori. Muusikaõpetaja oli rassistlike kalduvustega, tegi tihti inimese nahavärvi ja päritolu põhjal kohatuid nalju. Enamasti motiveeris ta meid kõiki korralikult osalema sellega, et siis saame laulupeole, mis pidi toimuma kahe aasta pärast. Üritasin tunde mitte vahele jätta. Vahel kestsid proovid hilisõhtuni. Rassistlikke nalju ma ignoreerisin, sest tahtsin laulupeost osa võtta. Iseenesest pole ka laulupeol osalemine odav lõbu, kuna rahvariiete ost on üpriski kallis. Vaatamata majanduslikule olukorrale, oli mu pere nõus selle investeeringu tegema, kuna nägid, kui oluline see mulle oli.

3. klassis, paar kuud enne laulupidu, sattusin pimesoolepõletikuga haiglasse ja puudusin 10 päeva. Varsti peale seda avalikustati laulupeole minejate nimekiri, ja mind selles polnud. Nimekirjas oli ka neid, kes puudusid suurema osa proovidest. Mõtlesin, et see on kindlasti viga, kuna õpetaja oli informeeritud minu puudumise põhjusest.

„Õpetaja, miks mind osalejate nimekirjas pole?“ küsisin ma pärast koori. „Sa puudusid nädal aega,“ vastas õpetaja. „Jaa, aga Te ju teate, et mul oli pimesoolepõletik?!“ ei saanud ma aru. „Tead Arzu,“ ütles selle peale õpetaja. „Laulupidu on väga oluline sündmus eestlaste jaoks, kus ilusad sinisilmsed heledajuukselised eesti tüdrukud kannavad ilusaid rahvariideid, lauldakse iseseisvuse auks ja see üritus on mõeldud ainult eestlastele.“

Tol hetkel olin liiga väike, et sõna võtta ja mul ei jäänud muud üle, kui olukorraga leppida. Pärast seda ignoreerisin ma iga laulu- ja tantsupidu. Aastaid. Kõige hullem oli see, et elasin kohe laulupeo toimumiskoha kõrval. Ma sain aru, et see oli vaid see üks inimene, aga sellest ajast peale nägin ma igas seal laulvas inimeses tükikest oma muusikaõpetajast.

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Millised eelarvamused olid õpetajal, arutelu korraldajal ja piirivalveametnikul? Mille põhjal otsustasid korraldaja ja piirivalveametnik, et need inimesed kuuluvad gruppi, mille kohta neil on eelarvamused? Kuidas eelarvamustega inimene kohtleb teist inimest? Milliseid tundeid võib see tekitada? Millised tunded olid Arzul? Millise jälje jättis see sündmus Arzule? Millised tunded võisid olla Arzul ja Kätlinil? Mida arvestas või ei arvestanud korraldaja ja piirivalve? Mida oleks võinud arvestada? Kas Sind on hinnatud millegi järgi, mis ei tundu Sulle endale asjakohane või õiglane?

Mis on võrdsed võimalused?

Võrdne kohtlemine või võrdsed võimalused ei tähenda alati seda, et igale inimesele antakse täpselt ühepalju hüvesid. Ei ole ühtegi universaalset skeemi, mis võimaldaks välja arvutada, kuidas inimesi võrdselt kohelda. Ent alati on mõistlik enne hinnangute andmist arvestada konkreetse inimese tausta, aga ka üldiseid tendentse ühiskonnas (nt. laialt levinud homofoobia puhul võivad teistsuguse seksuaalse sättumusega inimesed kergemini tunda ennast ohustatuna või puudutatuna). Nt. ei ole võrdne kohtlemine see, kui kohtleme 70-aastast vanainimest samamoodi, nagu 25- aastast noort, nõudes, et nad läbiksid kõndides sama maa. Kui äsjatoodud näite puhul on lihtne mõista, mis on (või ei ole) võrdne olukord, siis nt. etniliste või sotsiaalsete küsimuste puhul võib see olla keerulisem. Domineeriva grupi liikmel, kes ei ole olnud olukorras, kus tal on teistega võrreldes nö kehvem “stardipakett”, on enamasti raske ette kujutada, et tema jaoks lihtsalt lahendatav olukord võib teisele palju keerulisem olla. Järgnev harjutus püüab sellist olukorda näitlikustada.

Harjutus 10 – VÕRDSED VÕIMALUSED

• Aeg: 15 minutit.
• Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Suunata õpilasi mõtlema, millises olukorras võrdne kohtlemine ei ole võrdne kohtlemine – nt. kui inimeste taustad on väga erinevad.
• Vajaminev: Väljavõtted testist (all), mis antakse õpilastele lugeda kas paberil või näidatakse ekraanil.

Õpetajale:
Seletage õpilastele, et intelligentsustestid peaksid mõõtma inimese vaimseid võimeid või analüüsioskust, mitte pelgalt koolis õpitut. Intelligentsustestide üle on palju vaieldud ja sageli on kritiseeritud, et küsimused on liiga Lääne kultuuri kesksed. Ühe lahendusena on pakutud välja kultuurilisest taustast lähtuvate testide tegemine. Paluge õpilastel tutvuda väljavõttega kahest intelligentsustestist, seejärel viige läbi arutelu (vt. võimalikke küsimusi all).

Õpilastele:
Tutvuge kahe Austraalia intelligentsustesti versiooniga.

Küsimusi standartsest USA/Austraalia intelligentsuse testist

1) Milline number tuleb järjestuses järgmisena:
1 2 5 6 9 10 __________________

2) Räpane ja haigus on omavahel samas suhtes, mis puhas ja ________________.

3) Kolm alljärgnevat saab klassifitseerida samasse kategooriasse basseiniga. Millised need on?
Laguun (merest eraldunud madal veekogu)
Soo
Järv
Raba
Tiik

4) Kui BAD kirjutatakse salakoodiga 214, kuidas kirjutaksid sama koodiga DIG? _______

5) Miks peaksid eemale hoidma halvast seltskonnast? _______________________________

Küsimusi Austraalia intelligentsuse testist, mida on kasutatud põliselanike aladel Põhja-Queenslandis

1) Milline number tuleb järgmisena, kui esimesed numbrid on üks, kaks, kolm, _____?

2) Vallabi (väike känguru) ja loom on omavahel samas suhtes, mis sigarett ja________________.

3) Kolm alljärgnevat saab klassifitseerida samasse kategooriasse merevees elava harikrokodilliga. Millised need on?
Merekilpkonn
Brolga (kurge meenutav lind)
Krae-agaam (sisalik)
Mustmadu

4) Me sööme toitu ja me ____________ vett.

5) Miks peaksid olema ettevaatlik oma nõbude suhtes?

Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Millised Austraalia aborigeenidele mõeldud küsimused tundusid Sulle liiga lihtsad? Millised Austraalia aborigeenide küsimused tundusid esmapilgul arusaamatud? Intelligentsusteste tehakse sageli aja peale – kas te suudaksite vastata esimese ja teise tulba küsimustele sama kiiresti? Rääkige õpilastele järgmisest katsest:

Erinevatest kultuuridest inimeste ette pandi sama inimese foto, millel inimene järjest vananeb ja paluti tal fotod järjekorda seada. Seda tehti selleks, et uurida, milline on ajataju erinevates kultuurides. Euroopa kultuuriruumi inimesed panid kõige noorema näoga pildi vasakule ja liikusid siis paremale. Araabia kultuuriruumi inimesed seadsid pildid paremalt vasakule (araabia keeles kirjutatakse paremalt vasakule). Austraalia Kuuk Thaayorre aborigeenid aga paigutasid pildid idast läände. (Lea Boroditsky, How Languages Construct Time)

Kuidas vähendada diskrimineerimist?

Erinevatest kultuuridest pärit inimestega läbisaamise edendamiseks ja konfliktide vähendamiseks on oluline suuta ennast panna teise olukorda, näha olukordi erinevatest vaatenurkadest, nii enda kui ka nende perspektiivist.

“Sa pead tähele panema võõramaalasi, keda kohtad, ja püüdma nendest aru saada. Mida rohkem saad sa aru võõrastest ja mida paremini mõistad iseennast, seda tugevam sa oled.” Nii ütles Fatemale tema vanaema Yasmina, kes arvas, et iga kokkupuude võõramaalasega on võimalus õppida. Seda väikese tüdrukuna saadud nõu on Maroko teadlane Fatema Mernissi endaga kaasas kandnud ja meenutab seda täiskasvanuna oma raamatus “Scheherazade Goes West: Different Cultures, Different Harems”

Ennast „teise inimese kingadesse“ seadmine aitab näha olukorda laiemalt, aga ka analüüsida ja tõlgendada erinevaid arusaamu ning ära tunda võimalikke konfliktikohti. Teiste maailmavaadete või traditsioonide mõistmine ei tähenda nendega nõustumist. Loomulikult on inimeste ja inimgruppide vahel erinevusi – majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid, poliitilisi, usulisi. Ent sellised erinevused on alati olemas olnud ja eksisteerivad ka tänapäeval igas ühiskonnas. Erinevuste mõistmine aitab leida tee dialoogi loomiseks. Õpetaja saab toetada õpilasi teisi kultuure mõistma läbi selle, et pakub erinevaid fakte, õpetab suhtuma kriitiliselt allikatesse ja seletab lahti konkureerivaid tõlgendusi. See kõik aitab õpilastel näha olukordi ka teiste vaatenurgast lähtudes. Alljärgnev harjutus suunab aga õpilasi mõtlema, mida nemad saaksid teha selleks, et diskrimineerimist vähendada.

Harjutus 11 – DISKRIMINEERIMINE: MIDA TEHA?

• Aeg: 10-15 minutit.
• Vanus: 7.-12. klassi õpilased.
• Eesmärk: Suunata õpilasi nägema diskrimineerimist ja otsima sellele lahedusi.

Õpetajale:
Paluge õpilastel tutvuda alloleva tekstiga ja vastata küsimustele, seejärel arutage õpilaste vastuseid. Teksti võib kas lugeda anda või ette lugeda.

Õpilastele:
Loe läbi järgnev lugu ja vasta küsimustele.

Oletame, et Eestis toimuks mõni tragöödia, mille paneks toime nt. tumeda nahavärviga inimene. Sa istuksid linnaliini bussis ja Sinu kõrval istuks tumedanahaline neiu, kellele visatakse kõõrdpilke ja on näha, et ta tunneb ennast ebamugavalt. Sa kuuled, et teises bussi otsas pomiseb mingi keskealine naine: „Nende mustanahaliste pärast ongi meil kõik kohad kurjategijaid täis“. Sa näed, kuidas neiu võpatab ja on silmnähtavalt ehmunud.

• Mida mõtleksid sellises olukorras?
• Mida saaks keegi sellises olukorras teha, Sina või keegi teine?
• Mõtle kolm tegutsemisviisi ja pane nad järjekorda – milline on Sinu meelest kõige parem tegutsemisviis?

Arutelu teemad/abistavad küsimused:

Arutage õpilaste väljapakutud võimalusi. Seejärel jutustage neile hashtagi #illridewithyou (ingl. k. „ma tulen sinuga kaasa“) lugu, mis juhtus 2014. aasta detsembris Austraalias (hashtag on teemaviide, mis võimaldab internetis postitusi, pilte jm teemade järgi kategoriseerida ja teistele inimestele lihtsamalt leitavaks teha). Sydney linnas leidis aset pantvangikriis, mille korraldas moslemi päritolu mees ja milles sai surma mitu inimest. Sellele järgneval ajal tundsid moslemid ennast tänavatel sageli ebamugavalt, neile tuldi halvasti ütlema, vahel sülitati järgi jne.

Kõik algas ühest Twitteri-postitusest, mida jagas @Michael James_TV. Postitus rääkis noore Brisbane´i linna naise Rachael Jacobs´i lugu: Rachel istus Sydney rongis ja kui raadiost hakkas tulema uudiseid pantvangikriisi kohta, nägi ta, kuidas üks hirmunud olemisega mosleminaine võtab ära oma pearäti. „Ma jooksin talle rongipeatuses järgi,“ kirjutas Rachel. „Ütlesin, pane see (rätt) pähe tagasi. Ma saadan sind, ma kõnnin sinuga koos. Ta puhkes nutma ja kallistas mind pikalt, umbes minut, ja läks siis üksinda edasi.“

#illridewithyou hashtag levis väga kiiresti ja mõni aeg hiljem tegi Austraalia organisatsioon Getup! kodulehe, mis toob kokku inimesed, kes tunnevad hirmu üksinda ühistranspordi kasutamise ees ja inimesed, kes on nõus neid saatma

Arutage õpilastega, miks võis mosleminaine nutma puhkeda? Arutage, miks on diskrimineerimine ebamõistlik? Kas võib juhtuda, et sellest kaotavad nii need, keda diskrimineeritakse, kui need, kes diskrimineerivad? Kuidas?

Paluge õpilastel kas lugeda järgnevad lood, mis leidsid aset Norras ja Rootsis, või jutustage neile need lood ja näidake fotosid.

Oslo moslemid moodustasid „rahu ringi“ sünagoogi ümber (veebruar 2015)

Norra pealinnas Oslos kogunes 1300 moslemit, kes moodustasid «rahu ringi» linna suurima sünagoogi ümber, et väljendada oma solidaarsust juutidega naaberriigis Taanis toimunud sünagoogi ründamise järel.

“Inimlikkus on üks ja sama ja me oleme siin, et seda öelda,” ütles Zeeshan Abdullah, üks protesti korraldajatest. “Me tahame näidata, et maailmas on palju rohkem “rahuõhutajaid” kui sõjaõhutajaid. Ja et meil inimkonnana on lootust elada rahus, hoolimata usulistest erinevustest.”

“Rahuringi” ajal oli mitmeid kõnepidajaid. Üks nendest oli sünagoogi ülemrabi (juudi vaimulik) Michael Melchior, kes muuhulgas ütles oma kõne ajal islamiusuliste palvete algussõnad: „allahu akbar“ (sellel lausel on mitmeid tõlkeid, tavaliselt tõlgitakse seda kui “jumal on suur” või “jumal on suurim”) ja tsiteeris austusest noorte moslemite algatuse vastu Koraani (moslemite püha raamatut). “Seda oli hea näha. Moslemitel ja juutidel on samad esivanemad. Meil on sama Jumal. Meil on rohkem seda, mis meid ühendab, kui seda, mis meid lahutab,” ütles Ervin Kohn, üks juudi koguduse kauaaegseid liikmeid.

Ülemrabi Melchior käis Taanis Kopenhaageni sünagoogi juures maha lastud turvamehe matustel. “Istusin pärast õnnetute vanematega, kes olid kaotanud neile kõige kallima inimese. Rääksin neile Oslo noorte moslemite algatusest ja Dan Uzan´i (tapetud turvamehe) isa kallistas mind ja hakkas nutma. Ta ütles mulle: “Ütle nendele noortele moslemitele, et nad andsid mulle lootuse. Nad andsid mulle põhjuse, milleks edasi elada.”