Juba keskajast alates on Euroopas rõhutatud Lähis-Ida kujutamisel pigem erinevusi kui sarnasusi. Ristisõdade ajal nähti Lähis-Idas elavaid inimesi vaenlastena, seega pidid nad olema “meist” erinevad. Hiljem, Valgustusajastul (18. sajandil), tekkis uue teadusharuna etnoloogia: teadusharu, mis uurib ja võrdleb erinevaid kultuure (tänapäeval kasutatakse ka terminit „kultuuriantropoloogia“). Võrdluste tegemise käigus on olnud tavapärane rõhutada pigem seda, mis tundub meie vaatepunktist eksootiline ning meist erinev. Seda tehakse ka tänapäeval – filmides, reisikirjades, raamatutes. Vahel kasutatakse nii Kaug- kui Lähis-Ida (aga ka Põhja Aafrika) tähistamiseks terminit “Orient” (Idamaad). Sellest on tekkinud ka mõiste „orientalism“, millega kunstiajaloos, kirjanduses ja kultuuriuuringutes tähistati algselt Idamaade kultuuri erinevate aspektide imiteerimist või laenamist Euroopa ja Ameerika kultuuris ja kunstis. Sellise matkimise ja laenamise juures tõlgendatakse „mitte-Lääne“ kultuure eelkõige eksootilistena ning “meie“ kultuurist erinevatena. „Teiste“ gruppide näitamine erinevana on olnud kasulik ka sõdade ja koloniaalvõimu õigustamiseks ja säilitamiseks. See aga toob kaasa ka palju eelarvamusi.
Käesoleva materjali eesmärk on käsitleda võõraviha, sh islamofoobiat ja diskrimineerimist. Õppematerjali eesmärgiks ei ole anda ülevaadet islamist ega seletada selle usu aluseid (soovi korral võib islami usku käsitlevat materjali saada nt. MTÜ Mondost („Islamimaailmas. Didaktiline materjal keskkooliõpetajatele.“). Kuna aga Eesti meedias ja ühiskonnas on palju islamiga seotud stereotüüpe, käsitleme selles materjalis neist kahte levinumat: naiste rõhumine ja islam kui olemuselt vägivaldne religioon ning seega siiski puudutame mõnevõrra ka islami aluseid.
Islam ongi olemuselt täiesti erinev kristlusest
Kristlus, islam ja judaism on maailma ajaloos kolm väga suure mõjuga religiooni. Judaism (juudi usk) ei ole küll oma järgijate poolest nii suurearvuline kui kristlus ja islam, ent selle mõju on siiski olnud väga suur. Vahel nimetatakse kõiki kolme „Aabrahami (Aabrami) usunditeks“, sest nende kõigi lugu läheb tagasi Vanas Testamendis nimetatud Aabramini.
Nii islamis, kristluses kui judaismis on võrdlemisi sarnased doktriinid, tekstid, uskumused. Nad on ühe „pere“ religioonid, mis on tekkinud üksteise baasil – algul judaism, siis kristlus, seejärel islam. Islamiusk hõlmab ka paljusid kristluse või judaismi keskseid isikuid.
Kuigi Lääne meedias kujutatakse islamit sageli vastandlikuna kristlusele ning nimetatakse islamit vägivaldseks („mõõga religioon“), on moslemid enamasti sellise arusaama üle üllatunud, sest nende arvates on islamis kesksel kohal just rahu kontseptsioon. Nii islamis, judaismis kui kristluses on sarnased eetilised põhimõtted, nagu elu austamine, austus vanemate vastu, heategude tähtsus ja kurja tegemisest hoidumise põhimõte.
Kõigis kolmes religioonis on ajalooliselt olnud ja on ka tänapäeval isikuid ja liikumisi, kes kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda . Nt. kaasaegse kristliku terrorismi näiteid leiab nii Indiast, Aafrikast, aga ka näiteks Iirimaa protestantide ja katoliiklaste vaheline relvastatud konflikt leidis aset vaid mõnikümmend aastat tagasi. Andres Breiviku terroristlik rünnak Norras Utøya saarel, milles hukkus 77 inimest, leidis aset päris hiljuti – 2011. aastal ja meedias on korduvalt arutatud, et Breiviku rünnakut saab käsitleda ka „kristliku terrorismi“ näitena. Religiooni ja vägivalla sidumine toimub sageli siis, kui religiooni kasutatakse oma tegevuse õigustamiseks.
Harjutus 6 – EELARVAMUSED ERINEVA NURGA ALT
- Aeg: 15 minutit.
- Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
- Eesmärk: Harjutus aitab õpilastel tuvastada enda taustahinnanguid, mis on seotud religiooniga.
- Vaja läheb: Piisaval arvul eksemplare artiklite erinevatest versioonidest igale grupile. Tahvel ja kriit.
Õpetajale:
- Jaotage klass väikesteks gruppideks (3-4 inimest). Jagage igale grupile artiklid. Artiklid on sisuliselt sarnased, v.a. nimed ja religioonidega seotud küsimused. Kahes kirjas kritiseeritakse kristlasi, teises moslemeid.
- Grupid loevad oma kirju (ühes grupi siseselt on igal inimesel sama kiri) ja vastavad küsimustele.
- Seejärel kannavad grupid ette vastused. Paluge õpilastel mitte nimetada religiooni. Kui vastulauses on lauseid, nagu nt. „islam ei ole…“ võivad nad asendada seda sõnadega „meie religioon ei ole..“
- Õpetaja märgib tahvlile võtmesõnad.
- Kui kõik grupid on ette kandnud, palub õpetaja gruppidel öelda, millise religiooni kohta kiri käis.
Õpilastele:
Versioon 1
43-aastane Vabaduse partei liider Ahmad Abdelrameez kutsub egiptlasi üles peatama kristluse tungimist Egiptusesse.
Abdelrameez on veendunud, et valitsus on sunnitud midagi ette võtma „ristiusustamise tsunamiga”, kirjutab The Daily Telegraph. Tema sõnul ei sobi kristlus araabia maade sotsiaalsete väärtustega. „Kristlus on probleem. Kristlus on vägivaldne religioon. Selle nimel on tapetud väga palju inimesi,” sõnas ta.
Ta on seisukohal, et kristlased peaksid loobuma pooltest oma veendumustest. Võrreldes eelmise aasta novembriga on Vabaduse partei toetus kasvanud kuuest kümne protsendini.
Populaarsuse tõus on seotud Abdelrameez´i kampaaniaga keelata turistidel ja mittemosleminaistel katmata näoga käimine. Egiptuses on pea viis miljonit kristlast ja nad moodustavad riigi elanikkonnast kuus protsenti. Abdelrameez on veendunud, et toetus tema ideedele kasvab kogu Lähis-Idas.
Abdelrameez on elanud pikalt kartuses, kuna selgus, et Lääne luurejõud plaanivad talle atentaati korraldada. „Ma kaotasin oma vabaduse ja eraelu, kuna ma olen ristiusu vastu,” märkis ta.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Versioon 2
43-aastane Vabaduse partei liider Ariel Glikman kutsub juute üles peatama kristlaste tungimist Iisraeli.
Glikman on veendunud, et valitsus on sunnitud midagi ette võtma „ristiusustamise tsunamiga”, kirjutab The Daily Telegraph.
Tema sõnul ei sobi kristlus Iisraeli sotsiaalsete väärtustega. „Kristlus on probleem. Kristlus on ebamoraalne religioon. See viib inimese valele teele ja nende hing põleb pärast põrgus,” sõnas ta.
Ta on seisukohal, et kristlased peaksid loobuma pooltest oma veendumustest. Võrreldes eelmise aasta novembriga on Vabaduse partei toetus kasvanud kuuest kümne protsendini.
Populaarsuse tõus on seotud Glikmani kampaaniaga „Vagaduse patrull“, mis nõuab, religioossetest seadustest kinnipidamist Iisraelis ja mille eesmärk on keelata poodide lahtiolek laupäeval, mis on juutide püha päev ja kus tööd ei tohi teha. Iisraelis on umbes 160 000 kristlast ja nad moodustavad riigi elanikkonnast umbes kaks protsenti. Glikman on veendunud, et toetus tema ideedele kasvab kogu Lähis-Idas.
Glikman on elanud pikalt kartuses, kuna selgus, et kristlastest fanaatikud plaanivad talle atentaati korraldada. „Ma kaotasin oma vabaduse ja eraelu, kuna ma olen ristiusu vastu,” märkis ta.
_________________________________________________________________________________________________________________________
Versioon 3
43-aastane Hollandi Vabaduse partei liider Geert Wilders kutsub hollandlasi üles peatama islami tungimist Euroopasse.
Wilders on veendunud, et valitsus on sunnitud midagi ette võtma „islamiseerimise tsunamiga”, kirjutab The Daily Telegraph.
Tema sõnul ei sobi islam Euroopa sotsiaalsete väärtustega. „Islam on probleem. Islam on vägivaldne religioon. Prohvet Mohammed on vägivaldne inimene,” sõnas ta.
Ta on seisukohal, et moslemid peavad loobuma pooltest oma veendumustest. Võrreldes eelmise aasta novembriga on Vabaduse partei toetus kasvanud kuuest kümne protsendini.
Populaarsuse tõus on seotud Wildersi kampaaniaga keelata moslemi naistel näokatetega käimise. Hollandis on miljon moslemit ja nad moodustavad riigi elanikkonnast kuus protsenti. Wilders on elanud pikalt kartuses, kuna selgus, et terroristid soovisid teda tappa. „Ma kaotasin oma vabaduse ja eraelu, kuna ma olen islami vastu,” märkis ta.
Küsimused:
1. Mida kritiseeritakse artiklis? Milliseid ohte nimetatakse?
2. Kas olete artikliga nõus – kui jah, siis miks? Või te ei ole artikliga nõus – kui ei, siis miks? Koostage põhjendatud vastulause.
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Küsige, milliseid tundeid tekitas kiri õpilastes? Kas nt. nendel gruppidel, kus kritiseeriti nende kultuuriruumis valitsevat religiooni, oli tunne, et neid rünnatakse? Kas tekkis tunne, et nad tahaks kuidagi vastata ja autori sõnu vaidlustada? Kas vaidlustada oli lihtne või keeruline? Kas oli lihtsam siis, kui tegu oli grupiga, millesse õpilane kuulub? Arutlege selle üle, kas see, mida grupis märgati või ei märgatud, on seotud ka kuuluvusega sellesse gruppi või eelarvamustega.
Islam ja naised
Eestis on sõnadega „islam“, “moslem” või „islamimaa“ seotud mitmeid stereotüüpe. Üheks teemaks, millele Lääne peavoolu meedia islamiühiskondadest rääkides sageli keskendub, on mosleminaised. Meedias kujutatakse mosleminaisi sageli kui rõhutud gruppi, kellel puudub individuaalsus ja vaba valik. Ent nagu ütleb tuntud kirjandusteoreetik Edward Said, ei räägi me allasurutud „mosleminaiste“ ja vähearenenud „mitte-lääne“ stereotüüpide kaudu tegelikult mitte ainult islamimaailmast, vaid loome ka ettekujutuse, et meie endi (lääne) ühiskond on arenenud, ratsionaalne ja progressiivne. Järgnev harjutus aitab sisse juhatada mosleminaiste teemat.
Harjutus 7 – KUIDAS TEKIVAD KUVANDID
- Aeg: 5-7 minutit.
- Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
- Eesmärk: Arutleda, kuidas stereotüübid võivad olla seotud meediaga, isegi kui artikkel ei ütle otsesõnu sõnumit välja.
- Vaja läheb: Õhtulehes ilmunud artikkel (paberil või ekraanil).
Õpetajale:
Paluge õpilastel lugeda allolev artikkel, mis ilmus 2014. aastal Õhtulehes
Õpilastele:
HOOP KARISTUSEKS: mees lajatas Facebookis valetanud naisele käega näkku Saudi Araabias Sharjahi kaubanduskeskuses lajatas mees naisele keset rahvamassi käega vastu nägu, sest avastas, et naine oli Facebookis kirjutanud, et ta on vallaline. 28-aastane mees oli oma 24-aastase kaasaga poes osturetkel, kui kohvikus kohvi võttes avastas, et naine on oma staatuses märkinud end vallaliseks, vahendab Emirates 24/7. Poodides kolava naiseni jõudnuna hakkas ta raevutsema ja ründas teda. Naine väitis, et oli end vallaliseks märkinud seetõttu, et sõbrataridele lihtsalt vemp visata. (Õhtuleht, 27. 09. 2104)
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Mis mõtted tekivad sellist uudist lugedes? Kas selles uudises on midagi ebaproportsionaalset? Kas see oleks võinud juhtuda ainult Saudi Araabias (või üldiselt araabia maades)? Kas see oleks võinud olla uudis, et Kanadas andis mees naisele poes kõrvakiilu? Kas siis tekitaks see teisi tundeid?
Euroopas on sagedaseks aruteluküsimuseks tõusnud islamimaades või Euroopas elavate ja islamiusku kuuluvate naiste riietuse küsimus. Suureks paisutatud ühiskondliku debati tulemusena käsitleme pearätti kandvat või looritatud naist sageli automaatselt allaheitliku ohvrina, kuigi tegemist on palju mitmekülgsema ja keerulisema teemaga.
Erinevad rätid, loorid ja muud peakatted olid tavalised väga paljudel maadel ammu enne seda, kui 7. sajandil sai Araabia poolsaarelt alguse islamiusk. Islamiusu levides võeti islamisse üle mõned kohalikud peakatted või vastupidi: islamiusk avaldas mõju kohalike peakatete väljanägemisele. Ka tänasel päeval on peakate oluline element paljudes religioonides, nt katoliikluses või judaismis. Peakate on ka paljudes riikides usust sõltumatu element: nt. Vietnami põllumeeste bambusmütsid või Lähis-Ida meeste ruudulised rätid: kuffiyad.
Euroopas tõusevad peakatted sageli vaidlusobjektiks siis, kui kriitikud väidavad, et peakatte kandmine ei ole naise vaba tahe, vaid ta on sunnitud seda tegema hirmust oma perekonna ees.
Mida tähendab islamiusulisele naisele peakatte kandmine?
Paljudes ülekaaluka moslemitest elanikega riikides kannab suurem osa mosleminaistest peakatet, enamasti pearätti või loori, nt. Saudi Araabias, Iraanis, Pakistanis, Indias või Egiptuses. Peakatte kandmine üksinda ei ütle aga midagi selle kultuurilise tähenduse kohta nendes ühiskondades.
Naiste endi jaoks väljendab peakatte kandmine väga erinevaid sõnumeid: see võib olla naise enda valitud religioossuse väljendamise vahend; see võib olla peretraditsioonide või kogukonna poolt eeldatav riietus ja naisel on mugavam seda kanda, kui hakata selle üle tülitsema; see võib olla ka protestimärk, kus naine oma pearätiga ütleb, et tal on õigus praktiseerida oma usku või traditsioone.
Näiteks 1979. aasta Iraani revolutsiooni ajal otsustasid keskklassi naised loori kanda solidaarsuse märgiks töölisklassi naiste suhtes. Tänapäeva Iraanis on aga poliitiliste muutuste tulemusena loorikandmine muutunud seaduslikuks kohustuseks. Sõltuvalt ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist tähendab peakatte kandmine erinevaid asju: protestiaktsioonil osalenud naiste puhul oli see nende endi vaba valik, tänapäeva Iraanis aga tähendab see kohustust kanda loori.
Türgis hakati 1930-1950ndate moderniseerimise käigus peakatet nägema millegi vanamoodsa ja konservatiivsena, seejärel tekkis aga uus vastureaktsioon, kus inimesed ütlesid, et moslemiks olemine ei tähenda automaatselt konservatiivsust. Selliselt kerkis naiste hulga esile pearätt kui sümbol, mille läbi nad ütlesid: „pearäti kandmine ei tee minust tagurlikku inimest.“
Põhja-Aafrika naised hakkasid peakatet kandma vastureaktsioonina Prantsuse ja Briti koloniaalvõimudele, mis püüdsid suunata naisi peakatet ära võtma ja muutuma sarnaseks Euroopa naistega. Seeläbi sai pearätt rahvusliku identiteedi ja koloniaalpoliitika vastu võitlemise sümboliks, nt Alžeeria iseseisvussõja ajal.
Samas leidub nendes ühiskondades ka naisi ja naiste gruppe, kes leiavad, et peakatte kandmine sümboliseerib naiste rõhumist ja toetab patriarhaalset ühiskonnakorraldust ning sellest lähtuvalt protestivad erinevatel viisidel peakatte kandmise vastu.
Harjutus 8 – MARIA MAWLA
- Aeg: 15 minutit.
- Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
- Eesmärk: Arutada, milliste valikute ette võib sattud mosleminaine Euroopas ja milliseid tagajärgi võib see tuua.
- Vaja läheb: Kaks artiklit ja küsimused, paber, kirjutusvahend.
Õpetajale:
Paluge õpilastel kaks väljavõtet läbi lugeda ja vastata küsimustele ning arutage nendega seejärel vastuseid.
Õpilastele:
Taani ajaleht Berlingske, juuli 2009
Telefon on helisenud terve päeva, peale seda kui pühapäeva hommikul avaldas Taani Rahvapartei 27-aastase Maria Mawla kohta pressiteate. Nimelt sai Maria Mawla äsja tehtud Kodukaitses (Taani organisatsioon, mis on sarnane Kaitseliiduga) põhikursuse – midagi, mille üle noor naine on äraütlemata uhke.
„Ainult kolm naist said selle tehtud. Aga selle asemel, et öelda mulle, et ma olen tubli, juhtus nüüd hoopis kogu see jama,“ ütleb Maria Mawla. Tema hääl on katkendlik ja selles on kuulda meeleheidet ja lootusetust. Pühapäeva hommikul nõudis Taani Rahvapartei, et islamisuliste naiste pearätt – hidžaab – keelatakse Kodukaitses ära. See juhtus pärast seda, kui Rahvapartei avastas Kodukaitse kodulehel artikli Maria Mawla kohta, kus ta kandis rohelise kiivri all kaitsevärvi pearätti. Pühapäeva pärastlõunaks oli skandaal nii suureks paisunud, et Kodukaitse poliitiline juht Ulrik Kragh ütles Mariale, et ta peab valima, kas ta võtab ära räti või jätab pooleli karjääri Kodukaitses. „Ma olen hästi vihane ja nutu äärel. Ma tunnen tõesti, et mind diskrimineeritakse. Mitte midagi ei saa, mitte midagi ei või. Selle asemel, et olla ressurss, olen ma korraga muutunud hoopis koormaks,“ ütleb Maria Mawla.
Kopenhaageni Ülikoolis õppiv Maria Mawla on aktiivne ühiskonnaliige ja on viimastel aastatel meedias mitmeid debatte pidanud. Tal on plaan osaleda ka peatselt toimuval kliimakohtumisel. „Võrdõiguslikkusele mõeldes on see küll suur samm tagasi,“ ütleb Maria. Kuna uudis on nii värske, ei ole ta veel mõelnud mida ta selle olukorraga teeb, aga ta ei taha ilma võitluseta alla anda ja ta loodab, et inimesed toetavad teda. „Inimesed muudkui räägivad, et peab integreeruma, aga siis, kui ma seda teen, siis visatakse mind välja. Ma tahaksin, et keegi ütleks Taani Rahvaparteile, et see on liig. Ma arvan küll, et nad on mulle vabanduse võlgu. Nad oleksid võinud vähemalt siis helistada ja uurida, mis inimene ma olen. Ma olen lahke inimene, ma olen töökas inimene, mulle meeldib aidata. Ma ei ole kunagi toetanud terroristlikke liikumisi, nagu Al-Qaeda vm ja ma olen igati demokraatia poolt. Sellepärast ma Kodukaitsesse läksingi,“ ütleb ta.
Taani Rahvapartei nädalaleht, juuli 2009
Mosleminaised on teretulnud Kodukaitsesse. Aga loomulikult peab see toimuma samasugustel tingimustel, nagu kõigi teiste puhul – vastasel juhul ei ole see mingi integratsioon. Ja loomulikult ei kuulu sellised sümbolid Kodukaitsega kokku. (…) See oli mulle šokeeriv, et Kodukaitse sellisel moel kiidab heaks naiste rõhumise ja diskrimineerimise, mida pearätt sümboliseerib. Hidžaab mitte ainult ei tähenda, et naine peab alluma mehele, vaid ka seda, et Koraan ja šaria seadused (religioossed seadused) on riigi seadusest ülimad. (…) Vasakpartei (teine Taani erakond, mida Taani Rahvapartei kõige rohkem kritiseeris) pressiesindaja Karsten Nonbo on juba enda mainele pleki teinud: ”Mina sellise asja peale (pearäti kandmise peale) ei vihasta,“ ütles ta õlgu kehitades pearäti kasutamise kohta, kui talle lugu teatavaks sai. Unustatud on väärtused. Unustatud on võitlus võrdõiguslikkuse eest. Unustatud on demokraatia, mille nimel meie sõdurid võitlevad Afganistanis.“ Taani Rahvapartei juht Pia Kjaersgaard
Küsimused:
- Millega põhjendab Taani Rahvapartei juht, et Maria ei või Kodukaitses pearätis olla?
- Millega seostab Pia Kjaersgaard selle, et noorel mosleminaisel lubati Kodukaitses pearätti kanda?
- Mida arvad nendest argumentidest?
- Kas Sa arvad, et Maria Mawla on allasurutud naine?
- Miks tunneb Maria Mawla, et olukord on ebaõiglane?
- Millised kultuurilise või religioossed sümbolid on olulised Sinule või Sinu perele? Kas on teatud peretraditsioone, mis on teile olulised?
- Kuidas tunneksid end Sina või Sinu pereliikmed, kui teil keelatakse oma sümbolite kasutamine või traditsioonide praktiseerimine?
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Rääkige õpilastele, et Maria Mawla lugu algas sellest, et Kodukaitses lubati neiul pearätti kasutada, kui see on sobivat värvi ja mahub kiivri alla. Kui Maria edukalt kursusest läbi sai, pani Kodukaitse oma kodulehele loo Mariast, näitamaks, et Kodukaitse on avatud kõikidele inimestele. Taani Rahvapartei agressiivsed sõnavõtud puhusid sellest niivõrd suure skandaali, et Maria Mawla pidi Kodukaitsest lahkuma ja Kodukaitse juht pidi tagasi astuma.
Arutage õpilastega, kas sellised sündmused aitavad kaasa mosleminaiste võrdõiguslikkusele? Kuidas võis mõjuda see sündmus Mariale – kas tal võis tekkida vimm Kodukaitse vastu, millega tal algul lubati pearätiga liituda ja siis poliitilise surve hirmus visati välja? Arutage ka, kas Taani Rahvapartei käitumine võib lõpus viia noorte moslemite radikaalseks muutumiseni?
Rääkige, et Nõukogude ajal oli poliitiliselt taunitavaks traditsiooniks jõulude tähistamine, kuna tegemist oli religiooniga seotud pühadega ja paljud pered pelgasid jõule tähistada. Selle asemel soovitati tähistada nääripühi (mis põhimõtteliselt sarnanesid jõuludega: oli kuusk ja käis näärivana). Kuigi enamus eesti peresid ei ole sügavalt usklikud, tekitas see inimestes vimma, et nad ei saa tähistada enda jaoks traditsioonilist püha.
Mitmes Euroopa riigis on viimastel aastatel tekkinud intensiivne debatt naiste õiguste ja peakatete üle. Mitmetes riikides on pearätte hakatud taunima või on looride kandmist lausa keelama hakatud. See tekitab vastakaid reaktsioone: osades liberaalsetes naistes tekitab see protesti ja nad nõuavad õigust praktiseerida oma kombeid. Mõnedes konservatiivsetes peredes tekitab see olukorra, kus peakatteta neiut ei lasta välja, mis mõjub negatiivselt eelkõige neile naistele endile.
Üldiselt võib öelda, et paljude normide taga, mida tajume islamisusust tulenevate reeglitena, on tegelikult sotsiaalsed ja kultuurilised põhjused. Islam on levinud erinevate traditsioonidega riikidesse – mõnes nendest, nagu Egiptuses, oli naistel ajalooliselt olnud väga tugev roll. Piirkondades, kus elasid nomaadid (rändrahvad), oli sageli just meestel keskne roll. Seda mitmekesisust näeme ka nendes riikides, kus praktiseeritakse islamit: naise rolli mõjutavad tunduvalt enam kultuurilised traditsioonid kui Koraan. Nagu teisigi religioosseid dokumente, tõlgendatakse ka islamiusuliste püha raamatut – Koraani – erinevalt, ning Koraanile omistatud tähendused on sageli vaidluste ja arutelude objektiks.
