Meedia võib mõjutada oluliselt meie arusaamu sellistest teemadest nagu kultuuriline mitmekesisus, immigratsioon, vähemused, pagulased jm. Sageli võtame meedias esitatavaid kuvandeid vastu ilma neid analüüsimata. Vahel ei ole selleks aega, vahel ei teki meil kahtlust pakutava informatsiooni objektiivsuses, vahel ei ole antud info meile piisavalt oluline ja huvitav. Kuid kõigil juhtudel talletub saadud info mingil viisil meie mällu ning kuvandite akumuleerumisel tekib nendest teatud taust. Kui meediakuvandid mingi grupi kohta on kallutatud või valikulised, eriti olukorras, kus meil ei ole nende gruppidega otsekontakti, võib see luua ja süvendada eelarvamusi ja vaenu ning soodustada diskrimineerimist.
Uudise traditsiooniline eesmärk on pakkuda infot, kuigi tänapäeva meedias võib uudise eesmärk olla ka meelelahutus. Erinevalt juhtkirjadest ja arvamuslugudest põhineb uudis faktidel, mida meediaväljaanne peaks esitama kallutamata viisil. Sageli näib uudis kõige neutraalsema informatsioonina. Enamasti tundub meile, et uudis = fakt, ja üldiselt ongi uudiste sisu fakt: juhtus üks või teine asi, siin või seal. Siiski on iga uudise taga alati ka väärtused ja hoiakud, mis mõjutavad uudisloo tegemist ning mis koos uudisega kanduvad sageli üle ka lugejale. Uudislugudes peituvad hoiakud võivad olla nähtamatud ja neid võib olla keeruline leida, ent hoiak on juba ka see, milliseid uudiseid peame väärtuslikeks ja millised uudised meie ette ei jõua, milliseid maailmavaateid meedia esindab ja milliseid mitte, millise taustaga inimesi me meedias näeme või ei näe.
Sellisel juhul muutub eelnevalt kirjeldatud valem hoopis selliseks:
uudis = fakt + ajakirjaniku/reporteri hoiak + ühiskonna üldine teadlikkus kontekstist + meediaväljaande üldine suunitlus (mis mõjutab seda, kas uudis üldse valitakse) + uudisväärtus + …
Allolev harjutus 2 pakub võimaluse analüüsida seda, millised on tüüpilised araabia maadega seotud teemad Eesti meedias.
Harjutus 2 – MILLEST RÄÄGIVAD EESTI UUDISED?
- Aeg: 10 minutit.
- Vanus: 7.-9. klassi õpilased.
- Eesmärk: Juhatada õpilased analüüsima, millised on peamised teemad, mida Eesti meedia käsitleb seoses araabia maade ja/või moslemitega.
Õpetajale:
Paluge õpilastel lugeda läbi artiklite pealkirjad, mis ilmusid Eesti meedias 26. jaanuaril 2015. Küsige õpilaste käest, kas mõni sõna pealkirjas jääb neile täiesti arusaamatuks (st. nad ei tea, millest jutt käib). Vajadusel seletage, millest käib jutt (võimalikud selgitused on joonealustes märkustes) . Paluge õpilastel mõelda paar minutit, millised on läbivad teemad, millest ajakirjandus räägib, ja need üles kirjutada. Soovite korral võite anda õpilastele töö gruppides erinevaid: erinevate päevade pealkirju leiate siit.
ÜRO Julgeolekunõukogu arutab Ukraina ja Jeemeni kriisi
Video: Pegida* juhi tagasiastumine tõi kaasa meeleavaldajate vähenemise
Isehakanud terrorivõitlejaid ähvardab kriminaalasi
Mihhail Kõlvart: Sazanakov* oli andekas poiss, kellel ei jätkunud järjepidevust
Eesti rahvusest muslimid ei saa veel Eesti islami kogudusega liituda
Filipiinidel hukkus kokkupõrgetes islamimässulistega kümneid politseinikke
Häkkerid ründasid lennufirma Malayisia Airlines kodulehekülge
Kobane* linn on väidetavalt täielikult kurdi võitlejate kontrolli all
*Pegida on islamivastane liikumine Saksamaal
*Sazanakov on Eestist pärit noor mees, kes läks Süüriasse võitlema
*Kobane on linn Süürias, kus elab palju kurde
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
- Paluge õpilastel nimetada teemad ja kirjutage need märksõnadena tahvlile. Millistena näeme araabia maid või moslemeid läbi nende märksõnade? Mainige õpilastele, et kui meedia näitab teatud inimgruppi vaid ühes-kahes valitud rollis, soodustab see eelarvamuste kujunemist, iseäranis kui tegemist on negatiivse stereotüübiga.
- Arutage seda, kas me alati näeme konteksti, kuhu need uudised paigutuvad? Kas teame, mis toimub nendes riikides, millest meedias juttu on? Nt. on Eesti uudistes üsna sageli juttu Nigeerias aset leidvast terrorismist. Seda on näha ka 26. veebruari uudistest (ERR uudis enesetaputerroristist). Samal ajal (25. veebruaril) ilmus Al Jazeera telekanali uudis Nigeeria kohta („Miljonid inimesed otsivad Nigeerias tööd“), milles räägitakse, kuidas Nigeerias on äärmiselt suur tööpuudus, räägitakse naftahindade kukkumise mõjust riigile ja sellest, et umbes ¼ tööealistest on töötud. Kuidas aitab see Al Jazeera uudis asju rohkem konteksti paigutada?
- Paluge õpilastel tutvuda ühe päeva pealkirjadega araabia meediast ja võrrelda Eesti meediaga. Järgnevad USA ja Euroopaga seotud pealkirjad ilmusid 26. jaanuaril 2015. a. araabiakeelses peavoolumeedias (Al-Jazeera, Al-Arabiya, RT, Sky News, Al-Jadeed, Al-Akhbar).
Lumetorm liigub USA idaosariikide poole
Kreeka president on Euroopas vastuoline figuur
Kuulsad inimesed paluvad Cameronil aidata Süüria pagulasi
Film “Birdman” võitis Ameerikas auhinna, nomineeritakse Oskariks
USA palub oma kodanikel mitte minna Liibanoni
Kas robotid saavad endale ükspäev emotsioonid?
Konkurentsist hoolimata on Samsungil enamik Apple´i hankeid
Haaretz: USA keelab Iisraelil müüa Nigeeriale lennukeid
Sana’as suletakse Ameerika saatkond
Obama turvamehed: Valge maja läheduses maandus tuvastamata droon
Kas Microsofti HoloLens võib muuta autotööstust?
Hispaanias hukkus hävitajalennuki katastroofis 10 inimest
Põleng Jean-Marie Le Peni majas
Merkel: Mul on häbi antisemitismi pärast Saksamaal
Briti vanapaar valmistub 67-ndaks pulmapäevaks
Hagel: Guanatanamo sulgemine kahe aasta jooksul saab olema raske
Saksamaa nõuab Ateenalt oma kohustuste täitmist
Uuring: Saksalased suhtuvad Iisraeli negatiivselt
Kreeka vasakpoolsed: Meie võit tähendab kasinusmeetmete lõppu
IAEA hoiatab, et terroristid võivad rünnata tuumaenergiajaamu
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Millised märksõnad araabia uudistes on seotud Läänega? Kas Sina leiad ennast üles sellelt pildilt, mis Lääne kohta tekib? Kas mõni nendest uudistest puudutab Sind, on Sinuga seotud? Mis Sa arvad, kas tavalisel araablasel tekib seos nende teemadega, milledest Eesti meedia räägib? Miks on meediakajastus ühekülgne? Põhjuseid võib olla palju – õpilased võiksid jõuda nende põhjusteni, mis on nimetatud üleval: uudis = fakt + ajakirjaniku/reporteri hoiak + ühiskonna üldine teadlikkus kontekstist + meediaväljaande üldine suunitlus (mis mõjutab seda, kas uudis üldse valitakse) + uudisväärtus + … (uudisväärtust on seletatud järgmise harjutuse juures: harjutus 3 – „Milliseid valikuid teeb meedia?“)
Vaadates eelmises harjutuses olevaid teemasid, võib lugeja oletada, et ajakirjanikud kirjutavad lihtsalt sellest, millest on kirjutada, ja selle piirkonna kohta ei olegi mitte midagi muud öelda. Oluline on õpilastele mainida, et nii nagu meil võib keeruline olla leida seoseid enda igapäevaeluga, vaadates araabia maades Euroopa kohta ilmuvaid uudiseid, on ka Lähis-Idas elavatel inimestel keeruline suhestada oma igapäevaelu meie meediakajastustega. Head uudised jõuavad üsna harva meediasse – halvad uudised müüvad paremini.
Ent lisaks on oluline on öelda ka seda, et isegi halbadest uudistest rääkides teeb meedia valikuid. Neid valikuid aitab analüüsida järgnev harjutus.
Harjutus 3 – MILLISEID VALIKUID TEEB MEEDIA?
- Aeg: 15 minutit.
- Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
- Eesmärk: Teadvustada, et uudistes esitatud faktid võivad olla tõesed, ent uudiste valik on subjektiivne.
Õpetajale:
Paluge õpilastel tutvuda alljärgnevate uudistega, mis käivad ühe ja sama perioodi kohta, kuid milledest vaid osad leidsid Eesti meedias kajastust. Aruteluküsimusi leiate alt.
1. SÜÜRIA/IRAAK JA TERRORISMIRÜHMITUS ISIS:
Uudis A oli kajastatud nii Delfis, Postimehes kui Eesti Rahvusringhäälingus, samuti araabia maade uudistes. Uudis B oli ainult araabia uudistes (nt. Al Jazeera ), Eesti meediasse see ei jõudnud.
A
Delfi, Postimees, ERR,
Al Jazeera
24. veebruar 2015
Islamiriik röövis Süüria kirdeosas 90 kristlast
Iraaki ja Süüriat hirmu all hoidev terroriorganisatsioon
Islamiriik röövis inimõigusorganisatsiooni andmetel Süüria
kirdeosast umbes 90 kristlast, vahendab uudistekanal Sky
News.
B
Al Jazeera
25.veebruar 2015
ISIL röövis Iraagis üle 100 mehe ja poisi
Kohaliku kogukonna eestkõneleja Sheikh Anwar Assi
al-Obeidi ütles, et enamikel röövitutest on sugulasi, kes
võitlevad ISIL-i vastu, ja et ISIL on juunist saadik tapnud
600 al-Obeidi hõimu liiget. Al-Obeidi hõim koosneb sunni
moslemitest, kes ei ole nõus ISILi ideoloogiaga.
2. IISRAELI ja PALESTIINA KONFLIKT:
Uudis C jõudis nii Eesti meediasse (Postimees, Delfi, Eesti Rahvusringhääling ja Õhtuleht) kui araabiakeelsetesse uudistessse (nt. Ma’an News). Uudisteplokist D ei jõudnud Eesti meediasse ükski uudis.
C
Postimees
6. märts 2015
Jeruusalemmas sai auto- ja noarünnakus viga viis inimest
Jeruusalemmas sõitis noor mees autoga rahva sekka ning üritas
inimesi pussitada, viga sai viis inimest, teatas politsei reedel.
C
Delfi
VIDEO: Jeruusalemmas rammis auto Iisraeli naispolitseinikke
Jeruusalemmas rammis auto Iisraeli naispolitseinike gruppi,
vigastades neist nelja ja veel üht jalakäijat, teatas politsei.
D
Maan News/ IMEMC
23.veebruar 2015
Iisraeli sõjavägi sisenes Palestiinas pagulaslaagrisse, haavas
nelja palestiinlast. Originaaluudis siin.
25.veebruar 2015
Iisraeli ekstremistid avasid tule palestiina majade pihta. Enne seda
olid Palestiinas illegaalselt viibivad ekstremistid hävitanud põllud ja
ujutanud küla üle heitveega, samuti olid nad pildunud kividega
palestiinlaste autosid. Originaaluudis siin.
25. veebruar 15
Ekstremistidest juudi asunikud panid põlema mošee.
7. märts 2015
Iisraeli merevägi tulistas kahte kalameest, kelledest üks suri. Originaaluudis siin.
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Küsige õpilastelt, kuidas erinevad teises harjutuses Eesti meediaväljaannete pealkirjad ja juhtkiri (kokkuvõte teemast, mis tuleb kohe pealkirja all).
Kas Eesti uudisruumis mitteilmunud uudised muudavad midagi selles, kuidas tajume kirjeldatud olukorda?
Tutvustage õpilastele mõistet „uudisväärtus“ – ajakirjanikele õpetatakse, et on seitse uudisväärtuse kriteeriumit (st seitse põhimõtet, milledest teemade valikul lähtuda):
- Sündmuse värskus – mis toimub praegu, mis juhtus eile, mis juhtub homme?
- Sündmuse lähedus – geograafiline lähedus või psühholoogiline lähedus (geograafiline: Eesti inimesi huvitab rohkem see, mis toimub Eestis)
- Sündmuse mõju – mida suuremat hulka inimesi sündmus või teade mõjutab, seda väärtuslikum ta on.
- Sündmuse konfliktsus – erimeelsused inimeste ja organisatsioonide vahel.
- Sündmuses osalejate tuntus – tuntud inimesed, ettevõtted
- Sündmuse ebatavalisus/ootamatus/veidrus/ülivõrdelisus – see on üks olulisemaid kriteeriume
- Sündmuse aktuaalsus/päevakajalisus
Paluge õpilastel mõelda, mida ütleb teemade valik meie meediaruumi kohta. Uudis D on sagedane näide Iisraeli-Palestiina konflikti kajastamisest: kui kahjusaajaks on Palestiina elanikud, jõuab see meediasse palju harvem kui siis, kui kahjusaajaks on Iisraeli elanikud. Uudised A ja B näitavad, et ka samas kohas elavate erinevate inimeste elu on ajakirjanike hinnangul erineva uudisväärtusega, olenevalt nende usulisest kuuluvusest. Arutage õpilastega, mis juhtub, kui ajakirjanikud lähtuvad vaid sellisest uudisväärtusest? Kuidas võib selline lähenemine paljud olulised teemad kajastusest välja jätta? Kuidas võib konkreetse ajakirjaniku hinnang sellele, mis on oluline või päevakajaline, mõjutada temapoolset uudiste valikut?
