Tänases Eesti ühiskonnas väljendatakse sageli muret selle üle, kui palju uussisserändajad on valmis aktsepteerima meil kehtivaid sotsiaalseid norme. Iseäranis sageli kerkib see küsimus esile seoses Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnast pärit sisserändajatega, kuid puudutab palju laiemat inimeste gruppi, kui vaid nemad.
Kohanemine on protsess, millel on oma kindlad etapid, nagu ka soodustavad ja takistavad tegurid. Me kõik saame teha midagi selleks, et uustulija kohanemine ladusamalt kulgeks.
Mis on kultuur?
Kohanemise teema käsitlust võib alustada arutelust kultuuri üle.
Ajurünnak KULTUUR ON…?
Aeg: 10 minutit.
Vanus: 8.-12. klassi õpilased.
Eesmärk: Pakkuda õpilastele võimalus lahti mõtestada mõiste “kultuur” ja arutada, millised ootused on meil teistest kultuuridest tulijatele.
Õpetajale:
Paluge õpilastel avaldada arvamust, mida tähendab kultuur. Paluge neil nimetada märksõnu, mis neil seostuvad selle mõistega. Julgustage õpilasi mitte valmis definitsiooni pakkuma, vaid otsima märksõnu, mida võiks kultuuri seletamiseks kasutada. Kirjutage märksõnad tahvlile. Kui ajurünnak on läbi (kestus oleneb üldisest dünaamikast, enamasti 5-6 minutit), pakkuge õpilastele järgnevaid võimalikke definitsioone ja öelge, et erinevaid definitsioone on väga palju ja need on vaid mõned:
- teatud inimgrupi eluviis
- teatud õpitud käitumise summa ühes inimgrupis
- mentaalne kaart, mis potentsiaalselt juhib meid meie suhetes inimeste ja loodusega
- uskumuste, väärtuste ja normide kogum, mis määrab sotsialiseerumise käigus omandatud käitumise ja on ühine teatud grupile teatud ajas ja kohas.
- kõik, mida inimesed ühiskonna liikmetena mõtlevad, teevad ja omavad.
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Arutage, et kultuur ei ole midagi muutumatut ja lisaks igas ühiskonnas eksisteerib kõrvuti mitmeid kultuure. Kultuur võib olla katustermin – „eesti kultuur“, aga paljud asjad käivad Põltsamaa külas ja Tallinna kesklinnas erinevalt. Juba sellise väikese ja võrdlemisi ühtlase riigi puhul nagu Eesti on raske üheselt määratleda „eesti kultuuri“ – mis sinna võiks kuuluda? J kas „eesti kultuur“ või „Eesti kultuur“? EKI definitsiooni kohaselt esimene tähistab eestlaste kultuuri, teine aga kõikide Eestis elavate inimeste kultuuri.
Kas eesti kultuuri see rehetare, mida ikka ja taas kujutatakse eesti keele õpikutes ja mida vaid vähesed on näinud? Kas eesti kultuuri tundmiseks on oluline õppida ära paljalt saunatamine või on oluline süüa sealiha ja mulgikapsaid? Või iseloomustab Eesti kultuuri hoopis see, et meil on üks Euroopa suuremaid üksikemade protsent – suurem on vaid Lätis? Mida me ootame inimestelt, kes peavad Eestisse tulles „meie kultuuri omaks võtma“ – kas kõikide nende asjade kopeerimist?
Võib arutada, et kindlasti peab nõudma seaduse täitmist, samuti on ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks oluline sotsiaalsete normide täitmine, aga neid kirjutamata reegleid on uude riiki kolides pea võimatu ette teada ja arusaam nendest tuleb pika aja möödudes.
Üks levinumaid müüte on see, et väljaspool Eestist väljas elavad eestlased käituvad (erinevalt uussisserändajatest) nii nagu antud maades kombeks. Arutage õpilastega alltoodud pildi üle. See pilt on tehtud reeglitest, mille riputas Stockholmis üles majaomanik kohas, kus elab palju eestlastest ehitustöölisi.
Arutage, miks on eesti keeles naljakas tõlge ja kui õpilased pakuvad, et see on tehtud mõne tõlkeprogrammiga (nt Google Translate), arutage, miks eestlased ei oska piisavalt rootsi või inglise keelt, kui nad Rootsi tööle lähevad. Kuna pildile ei ole saanud tervet lehte, siis nt esimese reegli sisu võib vaid oletada. Millised asjad häirivad majaomanikku? Kas võib oletada, et ehitajad ei osanud mõnda reeglit ette mõelda, sest Eestis mõned neist asjadest ei pruugi nii palju häirida? Kuidas saavad uued tulijad teada sellistest reeglitest?
Kohanemine uues kultuuris
Järgnevad harjutused aitavad tunnetada kohanemise protsessi. Neid võib viia läbi selleks, et õpilased saaksid paremini aru, millised tunded võivad kaasneda uude riiki jõudmisega. Iseäranis soovitav on teha neid harjutusi klassiga, kuhu tulevad uued lapsed. Nooremate lastega sobib hästi mäng „Sildid ja õhupallid“, mida võib teha kas ühes või kahes osas. Vanemate laste puhul, kui on rohkem aega, on hea „Barnga“ mäng.
Harjutus SILDID JA ÕHUPALLID
Aeg: 1 päev (“Sildid”); 15-25 minutit (“Õhupallid”).
Vanus: 6.-12. klassi õpilased.
Eesmärk: Suunata õpilased analüüsima, mida tunnevad uude riiki elama asuvad inimesed ja arutada, kuidas nad saaksid uussisserändajaid omalt poolt toetada. Harjutuse võib läbi viia kas ühes või kahes osas.
Vaja läheb: Sildid keeles, mida õpilased ei tunne. „Õhupallimängu“ jaoks on vaja erivärvilisi õhupalle (vähemalt 5), väljatrükitud mängukaarte ja kirjutusvahendit.
Õpetajale:
Vahetage üheks päevaks ära kõik klassis / koolimajas /koridoris olevad sildid (nt söökla sildid, seinal olevad teated vms). Kui soovite asendada ka numbrid, võite nt kasutada ida-araabia numbreid (vt ülal, peatükist „Araabia maad“). Kui soovite saada abi siltide kirjutamisega mõnes vähem tuntud keeles, pöörduge Tartu Rahvusvahelise Maja poole, võimalusel aitavad nad meeleldi.
Seejärel viige läbi arutelu. Paluge õpilastel mõelda, kuidas nad tundsid ennast, kui nad ei saanud aru, mis siltidel kirjas on? Arutlege teemal, millised tegurid teevad uustulijal uues riigis elu alustamise lihtsamaks või keerulisemaks? Millised tegurid takistavad kohalikke elanikke uustulijat südamlikult ja soojalt vastu võtmast? Kui õpilased saavad heal tasemel aru inglise keelest, võite tutvustada neile, mida räägivad uued lapsed oma esimestest kuudest Suuribritannias kooli minemisel.
Kuidas nad tahaksid, et neid aidatakse uues kultuuris? Kuidas nad ise saavad aidata Eestisse tulevatel uussisserändajatel mõista Eesti elu?
Laske õpilastel tutvuda välismaale elama läinud eestlaste kogemustega uues kultuuris:
Õpilastele:
„Üks mu tuttavaist visati Pariisis oma sõbra peret külastades peaaegu välja, kui ta oli perenaist südamepõhjani solvanud, võttes sisenedes õuekingad jalast. Aga ise olen vahel ka sedasama viga teinud ja külla minnes jalad sokkide väele võtnud. Ja samuti märganud endale külla tulevate belglaste silmis õudu, kui nad näevad, et pooled teistest külalistest sisenedes jalavarjud ära võtavad,“ kirjutab Eesti naine, kes elab palju aastaid Belgias.
„Arvasin, et oleme ju põhjamaalastega üsna sarnased- luterlik kultuur, astridlindgrenlik ellusuhtumine. Siin elades olen aru saanud, et on ka palju erinevusi,“
kirjutab Eestist Norrasse kolinud naine.
„Sarnasusi leian palju hoopis teiste sisserännanutega endistest Nõukogude Liidu aladelt. Baltlastega muidugi, aga ka Venemaa venelaste ja tšetšeenidega näiteks. Meil on sarnased arusaamad lastekasvatusest, külalislahkusest, tervislikust toitumisest, sõprusest.
Norrakad ei pese pühapäeviti pesu, sest naabrid vaatavad kui pesu kuivama paned, et sa töötad pühapäeval. Külla minnes võetakse aga oma joogid kaasa, teistele neid ei pakuta, ülejäägid tood pärast koju tagasi ja kui naaber organiseerib peo, võib ta hiljem külalistele arve söödu eest esitada.“
„Kui läksin külla emale Saksamaale, läksime temaga täiesti tülli, kuigi polnud üksteist pikka aega näinud. Ma jõudsin õhtul ja tahtsin pärast pikka ja kurnavat reisi duši alla minna. Olin unistanud sellest, kuidas saan puhtana minna värskete linade vahele pikali. Ema aga ütles, et peale 22.00 siin duši all ei käida, sest naabreid häirib veevulin,” meenutab Eesti naine, kelle pere elab Saksamaal.
Üheks võimaluseks panna õpilased olukorda, mis sarnaneb uude riiki jõudva inimese olukorrale, on „Õhupallimäng“. See annab lihtsa võimaluse suunata õpilased olukorda, milles nad peavad (sarnaselt uude riiki jõudva inimesega) tegelema mitme asjaga keerulise korraga – nimelt hoidma õhus mitut palli. „Õhupallimäng“ sobib hästi pagulaste ees seisvate väljakutsete arutamiseks. „Õhupallimäng“ on kohandatud UNHCR mängust Eesti konteksti sobivamaks.
„Õhupallimängu“ reeglid:
• Üks inimene seisab „mängualas“, mis peab olema piisavalt suur. Mängijaid võib olla korraga ka kaks, ent siis on vaja 10 õhupalli ja suuremat mänguala.
• Seletage, et mängija on uussisserändaja (või pagulane, kui teil on vastav teema). Eestisse tulles peab ta saama hakkama paljude uute asjadega korraga, sest siinne elu on erinev sellest, mis oli tema päritoluriigis. Õhupallid on iga päev esile kerkivad teemad. Mängija peab hoidma 30 sekundi (vanemad mängijad kauem, nt 60 sekundi) jooksul õhus nii palju õhupalle, kui suudab. Õhupalle ei või kinni püüda, vaid peab enda keha kasutades õhus hoidma. Kui õhupall maha kukub või on väljaspool mänguala, on see pall mängust väljas.
• Kontrollige, et mängija(d) sai(d) ülesandest aru.
• Alustage mängu ja märkige väljaläinud õhupallid kaardile, mille õpilane saab hiljem endale.
Kaardid:
Keel
Kuna sa ei räägi eesti keelt, läksid sa vale bussi peale ja avastasid end täiesti tundmatust kohast. Sa ei tea, kuhu minna ja sul oli niigi vähe raha, nüüd pead lisaks ostma veel uue bussipileti.
Paljudele uussisserändajatele, kes ei oska eesti ega inglise keelt, on keerulised ka sellised igapäevategevused nagu bussisõit või poeskäik.
“Ma käisin ringi nagu mingis unenäos. Iga kord kui olin poes, mõtlesin, kuidas ma seekord aru saan, mida ma endale ostan. Ainuke asi, milles olin kindel, olid makaronid“ ütleb 25-aastane Tarek Egiptusest.
Kodu
Sa elad kolmekesi oma sõpradega ja teie korteris ummistus WC. See juhtus ühel korral ka enne, siis tuli omanik ja kutsus kellegi ummistust likvideerima. Aga nüüd ei saa sa omanikku kätte ja sa mäletad, et ta vist sõitis Eestist mõneks ajaks ära.
„See oli täiesti hull olukord, me ei teadnud mida teha või kelle poole pöörduda, me käisime kaks kuud WC-s ainult koolis või lähedalasuvas ostukeskuses,“ ütleb 22-aastane Shichao, kes on pärit Hiinast.
Töö
Sa tahaksid tööd leida ja sa saadad tööandjatele CV-sid, aga keegi ei vasta neile. Sa palud kõikidel, keda sa näed, uurida töö kohta, aga kõikide tööde puhul tahetakse väga head eesti keelt. Sa oskad juba natuke, aga mitte veel nii palju, et tööandja sind usaldaks. Sa tunned, et sa ei jaksa enam niisama kodus istuda ja et ka eesti keel areneks palju kiiremini, kui sa oleksid kohas, kus sa kuuleksid seda – töökoht oleks hea võimalus ka keelt kuulda ja harjutada.
Toit
Sa ei ole veel harjunud uute hindadega, samuti ei ole sa harjunud olema nii, et sul ei ole sõpru ega peret, kes saavad raskel hetkel appi tulla. Ja nüüd on alles kuu keskpaik, aga sul on toiduraha otsas. Sa läheksid tööle, aga sa ei ole tööd leidnud. Sa ei tea, mida teha.
Sõbrad
Sa oled laps, kes tunneb ennast üksikuna ja tahaksid leida endale sõpru. Aga kuna sa ei räägi eesti ega inglise keelt ja oled natuke pelglik, siis ootad, et keegi kutsuks sind mängima – või lihtsalt kampa. Esimesel päeval isegi kutsuti, aga siis sa ei läinud, sest siis olid veel päris uus ja ei julgenud. Sa mõtlesid, et küll edaspidi saab mängida, aga nüüd enam keegi ei kutsu. Sa ei oska ka ise kutsuda midagi mängima ja nii sa käid ja tunnedki ennast üksikuna.
Arutelu teemad/abistavad küsimused:
Näidake õpilastele letti – üks nendest on kindlasti piim, aga milline? Esimesel fotol heebrea keel, teisel araabia keel.
Kas see on hapukoor, jogurt või hoopis midagi muud? Esimesel fotol heebrea keel, teisel araabia keel.
Vanematele õpilastele (alates 8. klassist) sobib ajaressursi olemasolul “Barnga” mänga. Barnga eesmärgiks on panna osalejad olukorda, mis näitab, kui keeruline võib mõnikord olla aru saada uuest kultuurist või uutest sotsiaalsetest normidest.
Barnga mängimiseks on vaja varuda aega – vähemalt üks koolitund (u 40 minutit), veel parem, kui on võimalik teha kaks tundi järjest, et peale mängu saaks läbi viia pikema arutelu.
„Barnga“ reeglid
Mängijad jagatakse rühmadesse (sobivaks suuruseks on 4-6 mängijat). Minimaalne mängijate arv on 16 ja maksimaalne arv on 30 inimest. Igale rühmale antakse üks kaardipakk, millest on osad kaardida välja võetud. Igale rühmale antakse ka mängureeglid ning palutakse nendega tutvuda. Mängijaid hoiatatakse, et peale tutvumist võetakse need ära ning mängu ajal ei saa enam rääkida. Selleks, et mängijad tunneksid enda reeglite osas kindlalt, antakse peale reeglitega tutvumist mõned minutid aega mängu katsetada. Seejärel mängujuht korjab reeglid ära ja nüüd ei tohi mängijad enam rääkida. Selleks, et omavahel suhelda, võib kasutada kehakeelt. Soovi korral võib joonistada pilte, ent sõnu ei või kirjutada. Kuna tegemist on turniiriga, siis vahepeal muudavad osad mängijad oma asukohta ja liiguvad erinevate rühmade vahel. Täpsed mängureeglid leiate siit, nagu ka küsimused hilisemaks aruteluks.
Mäng on üles ehitatud selle peale, et mängureeglites muutuvad – mitte palju, vaid mõned detailid. Osa mängijaid ei saa sellest aru, osa mängijaid saab, ent kuna verbaalne suhtlus on keelatud, on kõik mängijad keerulises olukorras.
Mäng loob hea aluse selleks, et arutada, millised võivad olla inimese tunded uues kultuuris, mis võib tekitada segadust, kuidas keerulisi olukordi lahendatakse ja millist tuge on võimalik pakkuda uute sotsiaalsete normide lahtimõtestamisel.
Radikaliseerumine
Ekstremismi ja radikaliseerumisega tegelemisel on suur roll erinevatel riigistruktuuridel, ent kõige tõhusamaks on ennetus kogukonna tasandil. Siinkohal on raske üle hinnata noortega tegelevate täiskasvanute – õpetajate ja noorsootöötajate – mõju.
Kui noored otsivad vastuseid küsimustele, mis puudutavad identiteeti, kuulumist, aga ka religiooni või teatud ideoloogiad (nt sotsiaalnatsionalism), võivad nende sattuda erinevad inimesed ja grupid, mis väidavad end teadvat vastuseid. Kuna paljude ekstreemseid ideoloogiaid propageerivate gruppide vastused on pealtnäha lihtsad või rõhutavad tegevuse õilsust, võivad need olla äärmiselt ligitõmbavad.
Kuna nii paremäärmuslased kui religioossed ekstremistid on teinud enda tööriistaks interneti ja sotsiaalmeedia, võimaldab see inimestel, sh noortel inimestel, siseneda aina sügavamale radikaalsete ideede maailma ilma et nende ümber olevad inimesed sellest aru saaks. Üheks näiteks internetis levivatest noortele suunatud pahatahtlikest ideedest, millele lapsevanemad on saanud mõnikord liiga hilja jälile, on „mäng“ Sinivaal, mis jõudis 2017. aastal ka Eestisse.
Kooli roll on kaitsta õpilasi erinevate kahjustavate tegurite eest, olgu nendeks kas narkootikumid, seksuaalvägivald vm. Samamoodi on kooli roll kaitsta noort inimest (ja kogukonda laiemalt) ekstreemsete ideede eest.
Õpilaste vastuvõtlikust ekstreemsetele ideoloogiatele vähendab see, kui neil on turvaline koht, kus nad saavad arutleda endale oluliste küsimuste üle, sh nende üle, mida ühiskonnas ebasobivaks või vastuoluliseks peetakse. Ekstreemsete ideoloogiate mõju aitab tasakaalustada ka, arendades empaatiat ja kriitilist mõtlemist ning pakkudes noortele teadmisi sellest, milleni ekstremism võib viia.
Suurbritannia valitsuse veebilehel, mis on suunatud haridustöötajatele, on välja toodud rida tegureid, mis võivad suurendada õpilase haavatavust ja mida seetõttu tasub teadvustada. Loomulikult on need tegurid on indikatiivsed ja lõppkokkuvõttes tuleb hinnangu andmisel lähtuda enda professionaalsest kogemusest.
Noored inimesed läbivad sageli identiteedi otsimise protsessi. See muudab nad vastuvõtlikumaks erinevatele ideoloogiatele ning haavatavamaks. Mõnede noorte puhul võib lisateguritena mängida rolli see, kui nad tunnevad end olevat kaugel nii enda päritolukultuurist (nt vanemate sünnimaa) kui ka tunnevad end samal ajal olevat isoleeritud Eesti peavoolukultuurist. Sel juhul võivad nad intensiivsemalt otsida enda kohta ja gruppi, millesse kuuluda.
Noore inimese arengus mängivad olulist rolli ka isiklikud asjaolud, nt pinge perekonnas või traumaatilised sündmused. Ekstremismilõksu võivad lihtsamini sattuda noored, kellel on madal enesehinnang, kes tunnevad, et neid koheldakse ebaõiglaselt või kes tunnevad, et nad ei saa hakkama ja on kaotajad. Sageli lisandub nendele teguritele kurbus või viha, mis on seotud nende enda kogemusega olla kiusatud või diskrimineeritud või mis tulenevad kokkupuutest rassismiga. Haavatavamaks muudab õpilased ka see, kui neil on raske sotsiaalseid suhteid luua, neil on keeruline tajuda teiste tundeid ja vajadusi, või kui neil on raske aru saada oma tegude tagajärgedest.
Õppematerjali esimeses osas toodud identiteedi, eelarvamuste ja diskrimineerimise teemad aitavad suunata arutelu selliselt, et noorel tekib turvalisem pinnas enda avamiseks.
Materjale selle kohta, kuidas arutleda õpilastega ekstremismist, terrorismist jms leiate inglise keeles nt Educate Against Hate veebilehel.
